15. septembriks oli koristatud 93% teravilja, 82% rapsi ja rüpsi ning 54% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.
Tänavune saagikoristus toimus keerukates ilmastikuoludes, samas nii talivilja kui ka suvivilja saak koristuspinna hektarilt oli mullusest suurem. 2013. aastaga võrreldes on suurenenud ka rapsi ja rüpsi ning herne saagikus, samas kartuli saagikus on vähenenud.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2014. aastal teravilja 334 500 hektaril, sellest on teraks koristatud 93%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3838 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 3326, nisu 4084, otra 3829 ja kaera 2696 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.
Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 79 900 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, samuti 70% suvirapsi ja -rüpsi kasvupinnast. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2206 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kartulit kasvatati 6300 hektaril, millest 54%-l on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 14 881 kilogrammi kartuleid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
OECD ja FAO avaldasid oma värsked prognoosid aastateks 2014-2023, milles ennustatakse teraviljale ja vilja-toodetele vähemalt järgmiseks paariks aastaks maailmaturul madalamaid hindu. Üldine toidu hinnatrend on OECD ja FAO hinnangul 2023. aastani siiski tõusev, teeb kokkuvõtte põllumajandusministeeriumi esindaja EV esinduses OECD juures Tiina Vares.
Tänavu kümnendat juubelit tähistavale Viljelusvõistlusele on registreerunud rekordarv võistlejaid, kokku 28 taimekasvatajat 55 põlluga.
Viljelusvõistluse lõpuseminaril autasustati parimaid ja aasta võtsid kokku põllumehed, kohtunikud ja korraldajad. Päev lõpetati ringkäiguga Rakvere Lihakombinaadis.
Põllumajandusministeerium prognoosib Eesti tänavuseks teraviljasaagiks 1,2 miljonit tonni, mida on 22 % enam kui mullu. Keskmine teraviljasaak on tänavu 3,7 tonni hektarilt.
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.