Toiduhinnad on 2023. aastani tõusutrendis

Hinnataseme edasist langust pidurdab nõudluse kasv. Kuigi suurem osa maailmast toitub jätkuvalt põhiliselt teraviljast, kasvab nõudlus loomse valgu (liha, piim) järele. Viimast mõjutab sissetulekute kasv arengumaade linnastunud piirkondades. Põllumajandussektori toodang suureneb kõikjal, kiireim kasv leiab aset arengumaades, ligi kolmveerand sellest Aasias.

Üldised arengusuunad põllumajandussaaduste lõikes:

•Teravili: Toodang on 2023. aastal ca 15% praegusest kõrgem. Hindade mõningane langus järgmisel paaril aastal elavdab globaalset kaubavahetust. Riisivarud on suured, Aasias on koguni aegade suurimad laovarud. Kõige kiiremini kasvab õlikultuuride tootmine, ülejäänud toiduviljade toodangu kasv on tagasihoidlikum.

•Õlikultuurid: Kasvupindala suureneb, aga saagikus kasvab tagasihoidlikult; üha tugevnev nõudlus tõstab hindu.

•Suhkur: Hinnad tõusevad koos üleilmse nõudlusega.

•Liha: Tugev nõudluse kasv on Aasias. Põhja-Ameerikas suurendatakse põhikarja ning riiklike toetuste tase ületab eelmise dekaadi keskmist taset. Veiseliha hinnad on rekordkõrged; Esmakordselt ületab linnuliha tarbimine sealiha koguseid – see juhtub järgmise 10 aasta jooksul ja prognoosi kohaselt saab linnulihast kõige tarbitavam lihaliik.

•Piim: Praegusega võrreldes hinnad langevad, kuna toodang kasvab nii traditsioonilistes piimatootmisriikides kui ka Hiinas. Euroopa Liit (EL) kaotab oma liidripositsiooni piimatootjana ning Indiast saab järgmise 10 aasta jooksul maailma suurim piimatootja. Ka India ekspordivõimekus kasvab kiiresti, eriti paraneb konkurentsivõime lõssipulbri turgudel.

•Kala: Vesiviljelus on kõige kiiremini kasvav toidusektor ning põhiline areng kontsentreerub Aasiasse. Esmakordselt ületab 2014. aasta kalasaagis vesiviljeluse toodetud kalatoodang püütud saaki.

Turukonjunktuuri mõjutavad teguritest prognoositakse ka USD tugevnemist, inflatsiooni ca 2,2% aastas ning 35% energiahinna tõusu järgmise kümne aasta jooksul. Arengumaades tõuseb põllumajanduse toetamine, rõhuga on toiduga kindlustatusel ja isevarustatusel.

Eestile olulisele piimale prognoosivad OECD ja FAO aeglast hinna langemist, peamiselt tootlikkuse kasvu tõttu. Peamiseks piimatootjaks tõuseb India, kuid EL jääb peamiseks juustu eksportijaks. Piimatoodete eksportijatest on 2023. aastal liidrid EL, USA ja Uus-Meremaa.

EL piimakvootide lõppedes prognoositakse pigem pikaldast üleminekut, kuigi eriarvamusel olijad ennustavad piimatoodangu järsku kasvu, millele kannul käib EL ekspordi kasv ja hindade suurem kõikumine. Iga arengumaades tekkinud majandusaktiivsuse pidurdumine tingib piimahinna languse ja seega piimaturu kujunemine sõltub majanduse edenemisest arengumaades.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajanduse Organisatsioon (FAO) avaldasid värsked prognoosid 2014-2023 aastateks: aruandes on detailne analüüs põllumajandussaaduste riikide, kontinentide ja kogu maailma põllumajandustoodangust, hindadest, nõudlusest, turukonjunktuuri mõjutavatest teguritest ja kaubavahetuse trendidest.

 

Autor: Tiina Vares