Valio: poepiima antibiootikumid ei jõua

Valio Eesti ASi turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbin meenutas, et selline juhus kus piimast on leitud antibiootikumide jääke, juhtus neil viimati 2010. aastal.

„Võime öelda, et oleme toorpiima kvaliteediprobleeme edukalt ennetanud. Kõik hakkab pihta farmist, kust soovime saada kvaliteetset piima. Meil on palgal konsulent Elle Must, kes on meie juures juba 1994. aastast tööl. Elle on saanud palju koolitusi nii Eestis, Soomes, kui Hollandis ja tal on ka pikk kogemus konsulendina. Elle aitab meie tootjaid, annab nõu kuidas sööta ja kuidas tagada õiged hügieeninõuded ning kuidas tuleb toimida looma ravimisperioodil. Lisaks tegeleb ta ka sellega, et antibiootikumid ja pidurdusained piima üldse ei satuks. Ravil olnud lehma toorpiima ei lüpsta kvaliteetse toorpiima hulka enne, kui ollakse kindlad, et see ei sisalda antibiootikumi jääke, vajadusel saavad tootjad piima kontrollida antibiootikumi testiga. Selleks anname me oma kulul suurematele tootjatele vastavad testid,“ ütles Kalbin. „Kui aga on tõesti juhtunud, et piimas ongi antibiootikumijäägid, siis seda piima me vastu ei võta ja tootja ise peab leidma võimaluse piima utiliseerimiseks. Sellist piima ei tohi anda ka loomadele söödaks. Samuti saadame piima tagasi siis, kui piimal on väga tugev kõrvalmaitse, sest selge on see, et sellest me toodet teha ei saa. Maitsevigadega toorpiima oleme saatnud ka Ilmatsalu Biogaasijaama, kes seda ka oma toormena kasutada saab.“

Valio Laeva Meierei kvalteedijuhi Reliia Käro sõnul on see väga suur kulu tootjale, kui ta saadab tehasesse ebakvaliteetse piima.

„Antibiootikume ja pidurdusained ei tohi piimas esineda. Kui lehma on ravitud antibiootikumidega, siis tavaliselt 3-5 päeva ei tohi piima üldpiima hulka lüpsta, kuna piimas võib esineda veel antibiootikumide jääke. Jääkide olemasolu kestus peale ravi lõppu sõltub palju ravimist, ravimi kogusest ja ka looma ainevahetusest. Kui on kahtlus, kas peale looma ravi võib piima lüpsta nõuetele vastava piima hulka, siis tehakse kohapeal enne vastav test,“ rääkis Käro.

Autojuht teeb piimale esimesed testid

„Meie omalt poolt oleme muidugi taganud kogu turvalise tootmistsükli.  Piimaautol töötaval autojuhil tuleb üksiti kanda ka esmased laborandi tööülesanded – ta hindab piima organoleptilisi omadusi ja kontrollib piima temperatuuri. Kui auto jõuab tehasesse, siis võetakse auto sektsioonidest toorpiimaproovid, milles kontrollime esmalt pidurdusainete sisaldust ja organoleptikat. Kui esmane kiirtest näitab negatiivset tulemust antibiootikumidele ja temperatuur vastab nõueteke, siis võtame piima vastu. Kui test näitab aga positiivset tulemust, siis teeme kordustesti, kui see näitab  samuti positiivset tulemust, siis piima autolt maha ei võeta, see pumbatakse tagavaraautosse. Samal ajal kui piim tagavaraautol ootab teeme pika proovi, Delvotesti, mis kestab 3 tundi. Samal ajal võtab koheselt farmiga ühendust ka meie konsulent, kes asub asja uurima ja koostab tegevuskava.“

Nõuetele vastav piim võetakse piimatankidesse vastu aga enne kui hakatakse sellest piimast toodet tootma, tehakse veelkord igast toorpiima tanki segupartiist pikk antibiootikumide määramise test. „Ehk siis enne, kui hakkame toodet tootma, teeme toorpiimale 2 analüüsi antibiootikumide sisalduse määramiseks (kiirtest ja pikk test), kontrollime piima temperatuuri laudas, autolt maha laadides ja vastuvõtu tankis, hindame piima organoleptilisi näitajaid, määrame kindlaks piima rasvasisalduse ja happesuse. Kui kõik vastab kvaliteedinõuetele, alles siis saame piima võtta kasutusele tootmiseks. Nii saab tarbija olla kindel toote puhtuses ja kõrges kvaliteedis,“ täpsustas Käro. „Muidugi teeme me ka antibiootikumi sisalduse kontrolli valmistootest. Seda teeme kord aastas valikuliselt. See ei ole Eesti nõue aga seda on nõudnud meilt näiteks Vene kontrollid.“