Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 31. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Inimesed kipuvad üha sagedamini süüdistama valest toitumisest, vähesest füüsilisest aktiivsusest või muudest tervisehädadest tingitud seedehäiretes piima ning otsustavad ilma arstiga konsulteerimata piimatooted menüüst välja arvata. Tegelikult see terviseprobleeme ei lahenda – pigem tekitab see organismis piima erinevate komponentide nagu  valkude, kaltsiumi ja vitamiinide defitsiidi ning varem või hiljem annab organism seepeale hoopis tõsisemat häirekella,“ rääkis Tiiu-Maie Laht.

Tema sõnul levib piima kohta meedias väga palju müüte, mis paneb kergeusklikumaid inimesi arvama, et lehmapiim ei ole inimesele vajalik. Tegelikult on piimakarja peetud meie aladel juba üle 5000 aasta, mistõttu on ka piima ja piimatoodete söömine sama loomulik kui leiva, liha või juurviljade toiduks tarvitamine.

„Aastatuhandetega on meie organism õppinud lehmapiima koostisaineid vajalikul moel töötlema, et omandada sellest keha normaalseks toimimiseks vajalikku. Piima regulaarne toiduks tarvitamine aitab säilitada piimasuhkru poolitamiseks vajaliku ensüümi aktiivsust – kuni piim on meie menüüs, seni tuleb organism sellega ka toime. Haiguslikud seisundid, mille puhul tuleb piimatoodete osakaalu menüüs vähendada või neile asendus leida, on eestlaste seas harvad ning kindlasti ei tohiks seda otsust teha ilma vastava diagnoosita,“ rõhutas Laht.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on murettekitav asjaolu, et üha rohkem kõlab meedias piimateemalisi seisukohti inimestelt, kes ei ole tegelikult lehmapiima mõju siinsete inimeste organismile analüüsinud. „Täiseas inimese toidu koostis on läbi aegade olnud sõltuvalt kliimavööndist erinev, mistõttu sobib ka Eesti  ja ülejäänud Euroopa inimestele teistsugune toit kui Aasia ja Aafrika rahvastele,“ selgitas ta.

Tema sõnul on Eesti lehmapiima kvaliteet üks kõrgeimaid maailmas ning siinsed piimatootmise tehnoloogilise protsessi kontrollisüsteemid samuti ühed rangeimad. „Peaksime seetõttu usaldama rohkem Eesti omi teadlasi ning suhtuma Eesti piima suurema austusega. Lehmapiim ja sellest valmistatud tooted on  meie igapäevase toidu olulised koostisosad,“ kinnitas Potisepp.

2 pilti

Potisepa sõnul on murettekitav asjaolu, et üha rohkem kõlab meedias piimateemalisi seisukohti inimestelt, kes ei ole tegelikult lehmapiima mõju siinsete inimeste organismile analüüsinud.

Foto: Eesti Toiduainetööstuse Liit