Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rail Balticu raudteekoridori võrdlusanalüüsi läbi viinud Hendrikson & Ko ja Reaalprojekti konsultandid hindasid maavanemate poolt esitatud täiendavaid trassialternatiive Põhja-Raplamaal ja Harjumaal. Olulisteks võrdluskriteeriumideks olid trasside mõjud inim- ja looduskeskkonnale, nende tehniline teostatavus, ehitusmaksumus ja sotsiaalmajanduslik tulu.

Analüüsi tulemustest lähtuvalt soovitab konsultant Raplamaa põhjaosas ja Harjumaal valida trassikoridori, mis kulgeb Kohila ja Prillimäe vahelt loode suunas, möödub Saku alevikust ida poolt ning Luige ja Kangru alevikust loode poolt. Seejärel läbib trassieelistus Assaku piirkonna Rae vallas ning jaguneb pärast Lagedi alevikust läänest möödumist Ülemistele suunduvaks reisijateveo haruks ning Muuga terminali suunduvaks kaubaveoharuks. Varasemalt on juba saavutatud kokkulepe eelistatud trassi osas Läti piirist Põhja-Raplamaani.

“Maavanemate otsuste kohaselt jäi võrdlusesse lisaks loodavast Nabala kaitsealast idast ja läänest kaartena mööduvatele lõikudele täiendav, põhja-lõuna suunaline alternatiiv, mis puudutab Rapla, Kohila, Juuru ja Saku omavalitsusi,” rääkis konsultandi esindaja Pille Metspalu. “Mitte ükski analüüsitud trassivariantidest ei ole probleemivaba. Soovitame analüüsi põhjal maavalitsustele trassi, mis võimaldab ühelt poolt kiiret rongiühendust ning teiselt poolt mõjutab kõige vähem inim- ja looduskeskkonda.” Võrdlusanalüüsi kohaselt eelistatud trassivariant on lühem kui alternatiivsed variandid ning tagab seetõttu ka väiksemad pikaajalised püsikulud.

Vahemikus 27.- 29. oktoober toimuvad valminud analüüsi põhjal avalikud arutelud omavalitsustes, kus tutvustatakse analüüsi tulemusi kohalikele elanikele, ettevõtjatele ja kõigile teistele huvilistele.

Võrdlusanalüüsi tulemustele tuginedes langetavad otsuse eelistatud Rail Balticu trassi osas maavanemad ning esitavad selle valitsusele. Eeldatavalt arutab valitsus Rail Balticu trassi teemat novembri esimeses pooles.

Järgmise etapina hakatakse detailsemalt planeerima nii raudtee ületusvõimalusi, erinevaid juurdepääse kui uusi ühendusteid. Esialgset planeeringulahendust tutvustatakse kohalikes omavalitsustes toimuvatel avalikel aruteludel 2015. aasta alguses.

Trassialternatiivide võrdlusanalüüsid on nähtavad SIIN.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mida alustatakse eeldatavasti aastatel 2017-2018.