Valmis Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020, mis seab eesmärgiks sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise kahekordistamise ning seemnesektori konkurentsivõime tõstmise.
„Kvaliteetse, Eestis katsetatud ja meie kliima- ning mullastikutingimustesse sobiva seemne kasutamine aitab muuta Eesti teravilja- ja taimekasvatust tulemuslikumaks,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Põllumeestele tähendab suurema saagipotentsiaaliga sordiehtsa seemne kasutamine toodangust suuremat tulu ja väiksemat kulu taimekaitsevahenditele.“
Arengukava eesmärgiks on suurendada sertifitseeritud seemne, sh. teravilja-, köögivilja, sööda-, õli-, kiukultuuri, peedi seeme ning seemnekartuli tootmist ja turustamist nii Eestis kui ka väljapoole Eestit. Kavas on parandada seemnekasvatusalase nõustamisteenuse kättesaadavust ning täiustada sertifitseerimise süsteemi. Lisaks sisaldab arengukava meetmeid tuulekaera leviku vähendamiseks.
Arengukava saad lugeda
SIIT.
Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014-2020 valmis Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Põllumajandusameti, Põllumajandusuuringute Keskuse, Kevili Põllumeeste ühistu, Eesti Maaülikooli, MTÜ Abiks Põllumehele, MTÜ Eesti Aiandusliidu, MTÜ Eesti Seemneliidu, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajatega.
Seotud lood
Seemnekartuli sertifitseerimissüsteemis võeti esmakordselt Eestis kasutusele kartuliviiruste määramise kiirmeetod Reaalaja PCR.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?