- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maaülikooli Aasta Vilistlane 2014 on Tanel-Taavi Bulitko
Tanel-Taavi Bulitko ei katkestanud oma sidemeid Eesti Põllumajandusülikooliga pärast ülikooli lõpetamist 1995. aastal. Ta alustas tööd Eesti Mustakirju Karja Aretusühistu spetsialistina, jõudis 1998. a juhatuse liikmeks, 2000. a juhatuse esimeheks, mille järel paistis tema sihikindel tegevus silma juba laiemale ringile.
Hingelt põhimõtteline tõuaretaja, laiendas ta aretusühistu tegevust Eestis ja välisriikides. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga liitusid eesti punase tõu aretajad, seejärel juriidilise liikmena Eesti Lihaveisekasvatajate Selts. Liikmete arv ületab tuhande piiri.
Tanel-Taavi Bulitko algatusel ja organiseerimisel ühistu liikmetele korraldatud välisreisid on süvendanud loomakasvatajate–tõuaretajate praktilisi teadmisi. Tulemuseks on Eesti jõudmine aastalehma piimatoodanguga EL viiendaks riigiks.
Tanel-Taavi Bulitko on valitud:
• Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige;
• Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu volikogu liige;
• Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi auliige.
Tanel-Taavi Bulitko esindab Eesti veisearetajate organisatsiooni maailma ja Euroopa holsteinide ning punaste veisetõugude rahvusvahelistes föderatsioonides. Ta on aktiivselt tegelenud erinevate eksporditurgude, sealhulgas Türgi turu avamisega, andnud nõu aretusalastes küsimustes Gruusia arenguabi koostööprojektis.
Tanel-Taavi Bulitkol on tihe koostöö Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudiga. Ta on olnud teadusnõukogu liige, aidanud käivitada Märja Katsefarmi, toetanud aretusühistu rahaliste vahenditega Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse ja Reproduktiivmeditsiini Biotehnoloogiate Arenduskeskuse projekte.
Koostöö eest Eesti Maaülikooliga, sh koostöö eest seemendustehnikute algkursuste läbiviimisel ja sigimisalaste biotehnoloogiliste uurimisprojektide konsulteerimisel, tunnustas EMÜ Tanel-Taavi Bulitkot Aasta põllumehe nominentide hulgast eripreemiaga. Koostöös Eesti Maaülikooli õppejõudude ja teadlastega on ta aidanud kaasa ülikooli loomakasvatusalaste õppekavade arendamisele ja üliõpilaste praktikavõimaluste parandamisele.
Hetkel kuum
Aasta vilistlase tiitli nominentideks olid tänavu veel rukkikasvataja Madis Avi, Eesti lihaveisekasvatuse konsulent Aigar Suurmaa ning tänavune Aasta põllumees Ilmar Teevet.
Varem on Maaülikooli aasta vilistlaseks valitud emeriitprofessor Olev Saveli, ettevõtjad Aavo Mölder, Anu Hellenurme, Kalev Kreegipuu, Ahto Vili ja Juhan Särgava.
Seotud lood
7. novembril toimus Maaülikooli aastapäevaaktus.
7. novembril toimunud Eesti Maaülikooli aastapäevaaktusel promoveeriti audoktorid Guy Smagghe ja Jari Hynynen.
7. novembril toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel kuulutati maaülikooli 2014. aasta teoks Eesti Maaülikooli üliõpilaste korraldatud Tudengimess. Aktusel anti üle ka teaduse populariseerimise preemiad, rakendusteaduse auhind, maaülikooli teenetemedalid ning nimetati aasta vilistlane.
Reedel, 6. novembril kell 12 toimub Eesti Maaülikooli peahoone aulas akadeemiline aktus, kus promoveeritakse audoktor Mogens Lund, samuti 13 uut doktorit. Aktusel antakse üle Eesti Maaülikooli teenetemedalid ning tunnustatakse teadus- ja õppetöös silma paistnud ülikoolipere liikmeid.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
1
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele