Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See on selge. Ei ole märke, et poole aasta jooksul midagi paremaks läheks, pigem kipub tagasi minema. Peab investeeringud üle vaatama, oleme osa neist edasi lükanud. Tuleb varude kallale minna - elada sukasäärde kogutust," ütles Teevet, kes on Vändra osaühingu omanik.

40 aastat tegutsenud Teevet ütles, et saabumas on uue riigikorra keerulisim aasta. “Aga küll selle üle elame, parimad päevad on veel ees,” muheles ta.

Uusi eksporditurge on piimatootjatel raske leida, seega küsimus, kuidas ellu jääda, on ettevõtjate jaoks päevakorda kerkinud. Teeveti sõnul on eriti oluline, kui pikalt tekkinud kriis neile peavalu teeb. “See on nagu ilma ennustamine: öeldakse, et homme õhtul jõuab torm kohale, aga lõpuks läheb vastupidi. Ma ei usu siiski, et kriis paar aastat kestab. Loodan, et uue aasta lõpus ei pea me alla omahinna tootma, sest mitu aastat järjest on niimoodi raske. Aastakese elame üle.”

Teevet usub, et ellujäämisvõimalus on suurim väiksematel tootjatel. “Talude baasil tootjad võivad väga kaua vastu pidada. Kui sa endale nii-öelda palka ei maksa, siis saad leivarahaga hakkama. Kui meie näiteks peame masinaid viie-kuue aasta tagant välja vahetama, sest nad on oma töö teinud, siis väikeses firmas töötavad nad isegi 25-30 aastat. Väikesed on kriisis tugevad, nii et ei tohiks probleeme olla,” rääkis Teevet.

Kui isegi minna võõrale turule oma kohta otsima, võtab sealse töö käimasaamine omajagu aega, millega peab arvestama. "Öeldakse, et turu leidmisest läheb kuus-kaheksa kuud selle käivitamiseni. Näen, et sügisel läheb paremaks, kui mõni hea turg leitakse," rääkis Teevet. “Lahendused lihtsad ei ole.”

Loe täismahus artiklit Äripäeva veebist.