„Ma olin hiljaaegu Saksamaal. On osa liidumaid, kes on täiesti valmis kohe kauplema hakkama ja suhtlevad Venemaaga siiani südamlikult. Niipea, kui turg avaneb, hakkavad kauplema ja teisalt on neid, kes viibutavad rusikat siiani. Siin sellist väga suurt ühtsust tahta liikmesriikidelt on seda keerukam,“ nentis ta.
Särgava nentis, et Eesti saab lihtsalt rahulikult jälgida, mis edasi sünnib. Ta on jätkuvalt seisukohal, et majandussanktsioonide tee oli umbtee. „Tänaseni on tõsiselt küsitav, kes rohkem kahju sai - Venemaa või meie. Mina olen piimatootja, aga ma maksan päris kõrget maksu oma riigile ja Euroopa Liidule. Oma arust olen palganud targad pead sinna, see on nende ülesanne teha niimoodi, et majandust põlvili ei suruta,“ rõhutas ta.
Särgava sõnul on aga Venemaa piimatööstustel täna hea aeg ning turu avanemist ei oodata. „Keegi ei nori kvaliteedis, kõik läheb nii libedalt. Nad on seda meelt, et püsiks see aeg veel pikemalt. Seal on väga erinevaid huvigruppe, kes sellest väga erinevalt muret ja rõõmu tunnevad,“ hindas ta.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Enrico Brivio kinnitas, et otsust lasta Venemaal valida, millised riigid ja mis alustel saavad oma tooteid eksportida, vastu võetud ei ole. Ta märkis, et komisjonil olid Berliinis tehnilised läbirääkimised Venemaa ametnikega, et arutada sealiha toodete ja geograafilise märgistusega toodete importimist. Euroopa Komisjoni seisukoht läbirääkimistel oli, et EU märgistusega tooteid tuleks aktsepteerida ühisalustel.
Komisjon on loonud raamkava, et taastada Venemaaga kahepoolsed suhted. Brivio rõhutas, et kokkulepitud tingimused saavad kehtima kõikide liikmesriikide osas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!