Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 19. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praeguseks teadaolevad kvoodiaasta (1.04.2014-31.03.2015) 11 kuu andmed näitavad, et Eesti ületab piima tarnekvooti. Keskmiselt on 11 esimese kuuga tarnitud kokkuostjatele piima 3,35% rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga. Samas on novembrist alates tarnitavad kogused eelmise kvoodiaastaga võrreldes kuust kuusse pidevalt vähenenud ning ka viimasel kvoodi rakendamise kuul märtsis on oodata kahanemist.

Eeldades, et vähemalt osa märtsi lõpu viimase paari päeva tarneid lükatakse aprillikuusse, on kvoodiaasta lõppedes tulemuseks kvoodi 1-2% ületamine. Sellega kaasneb kvoodiületustasu vahemikus 1,9-3,8 miljonit eurot. Näiteks, kui märtsis väheneb tarnitav piimakogus eelmise aasta märtsiga võrreldes kümnendiku võrra, siis ulatub kvoodi ületamine 1,51%-ni ning ületamise tasu kokku 2,88 miljoni euroni.

12 kuu esialgsete andmete laekumisel edastab Põllumajandusministeerium uued hinnangud piima tootmiskvoodi täitmise ja ületamise kohta.

Piima tarnekvoodi lõpliku täitmise väljaselgitamine

Järgnevalt selgitame näidete abil, kuidas arvutatakse tootmiskvoodi ületamise tasu ja võimalikku rasvasisalduse alusel korrigeerimist ning kuidas kasutatakse vähenduskoefitsienti.

Kokkuostja peab lõppenud kvoodiaasta kohta edastama 15. maiks PRIA-le ülevaate tootjatelt kokku ostetud piimakoguste ja vastavate piima rasvasisalduste kohta.Kui tootja poolt kvoodiaasta jooksul tarnitud piima keskmine rasvasisaldus ületab baasrasvasisaldust, suurendatakse tarnitud piima kogust 0,009% võrra iga grammi lisarasva kohta piima kg-s;Piimatootja, kellele oli määratud piima tootmiskvoot 100 ühikut ja baasrasvasisaldus 41 g/kg, tarnis kvoodiaasta jooksul piima 105 ühikut keskmise rasvasusega 42,5 g/kg;

Seejärel korrigeerib PRIA iga tootja tarnitud kogust tegeliku rasvasisalduse ja baasrasvasisalduse vahe võrra järgmiselt:

Näide:

Sel juhul korrigeerib PRIA tegeliku täitmise ülespoole (42,5-41)x0,009x105=1,4175 ja arvestusse läheb korrigeeritud kvooditäitmine: 105+1,4175=106,4175 ühikutPiimatootjal, kelle tarnitud keskmine rasvasisaldus jääb baasrasvasisaldusele alla, vähendatakse tarnitud piimakogust 0,018% võrra iga puuduva grammi rasva kohta piima kg-s ning korrigeeritud kvooditäitmine on naturaalsest kogusest väiksem.

Piimatootjate individuaalsed üles- ja allapoole korrigeeritud kvoodi täitmise muudatused summeeritakse. Suuremast korrigeerimiste summast väiksema lahutamisel saadud vahe võrra liikmesriigi tegelikult tarnitud piimakogus kas suureneb või väheneb ja selgub tarnekvoodi lõplik täituvus.

Kuidas käib kvoodi ületamisel kvoodiületamise tasu määramine?

Kvoodiületamise tasu jaotatakse täielikult nende tootjate vahel, kes oma individuaalse tootmiskvoodi ületamisega riigi tootmiskvoodi ületamise põhjustasid. Samas arvestatakse ka seda kogust, mille ulatuses toimus tootjatele määratud tootmiskvootide alatäitmine ja reservis olevat kogust; nende alusel vähendatakse kvoodiületamise tasuna makstavat summat. Kvoodiületamise tasu suurus enne võimalikku korrigeerimist alatäitmise ja reservi arvel on 27,83 EUR/100kg (ehk 0,2783 EUR/kg).

Kasutamata kvoodikoguste ümberjaotamine toimub järgmiselt.

Kasutamata kvoodikogus (täitmata kvoot + reserv) / ületatud kvoodikogus = vähendamiskoefitsient Vähendamiskoefitsiendi kasutamine individuaalse tootja tasu arvutamisel.

2014/15 kvoodiaasta 10 kuu seisuga oli Eestis kasutamata kvoodikogus (s.o. reserv ja alatäitmine) kokku ca 26 400 tonni ja tootjate ületatud kvoodikogus ca 41 200 tonni. Vähendamiskoefitsient on seega 26,4/41,2 = 0,64Näide:

Kui piimatootja on ületanud määratud tootmiskvooti ja peale rasvasisaldusega korrigeerimist on see ületatud kogus 100 kg, siis arvestades eeltoodud 10 kuu alusel arvestatud vähenduskoefitsienti, arvutatakse tema poolt maksmisele kuuluv tasu järgnevalt:100 – (0,64 * 100) = 36 kg. Ületamistasu = 36 kg * 0,2783 EUR/kg = 10,02 eurotSama tulemus saadakse, kui vähendamiskoefitsienti kasutatakse kvooditasu suuruse suhtes:27,83 – (0,64 * 27,83) = 10,02 EUR/100kg ehk 0,1002 EUR/kg. Ületamistasu = 100 kg * 0,1002 EUR/kg = 10,02 eurot

PRIA teavitab tasu kinnipidamise kohustusest ja selle suurusest kvooti ületanud tootjat ja kokkuostjat, kellele kvooti ületanud tootja lõppenud kvoodiaastal piima tarnis või teavituse esitamise hetkel tarnib. Mitmele kokkuostjale samaaegselt piima tarnimisel teavitab PRIA seda kokkuostjat, kellele tootja tarnis piima rohkem.

Kuidas käib kvoodiületamise tasu maksmine?

Vastavalt otsekohalduvale Euroopa Liidu määrusele vastutavad kokkuostjad tootjatelt kvoodiületamise tasu kogumise ja riigile ülekandmise eest. PRIAle ülekantava kvoodiületamise tasu peab kokkuostja kvooti ületanud tootjale makstavast piimarahast kinni peale PRIA-lt sellekohase kohustuse ja kinnipeetava tasu suuruse kohta teabe saamist.

Vastavalt Euroopa Liidu värskele määrusele (heakskiidetud 11.märtsil, avaldatakse Euroopa Liidu Ametlikes Teadannetes lähipäevil) võib liikmesriik otsustada, et tootjatel on võimalik kasutada kvoodiületustasu ajatamist. Juhul, kui riik sellise otsuse teeb, on tootjal võimalik valida kahe variandi vahel:1. Kokkuostja peab kogu tasusumma kinni ja kannab PRIA kontole 30.septembriks 2015või2. kokkuostja peab tasu kinni ja kannab PRIA kontole kolmes osas: vähemalt 1/3 tuleb maksta 30.septembriks 2015, vähemalt 2/3 peab olema makstud 30.septembriks 2016 ja kogu tasu 30.septembriks 2017. Liikmesriigil on võimalus sätestada minimaalne tasu suurus, millest alates osamaksetena tasumine on võimalik (Eestis pole sellise miinimumkoguse sätestamine ülevaate koostamise hetkeks veel otsustatud).

Kvoodiületamise tasu mitmes osas ja ilma intressita maksmist käsitletakse riigiabi andmisena, kuna tootja saab tasu maksta mitmes osas, kuid intressi talle ei kohaldata. Intressivabastusele kohaldatakse aga põllumajandusliku vähese tähtsusega abi reegleid (Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013). Seega, tootja ei saa küll rahalist toetust, kuid intressita ajatamise puhul määratakse igale tootjale tema nn arvestuslik abi element, mis ei tohi ületada 15 000 eurot kolme majandusaasta jooksul.

(15 000 euro suuruse määra sisse arvestatakse kõik abisummad, mida on tootjale antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi määruse alusel, nt Maaelu Edendamise SA sooduslaenud/garantiid, Keskkonnaameti kaitsealuste loomade tekitatud kahju hüvitis).

Et tootjale abi määrata, peab tootja esmalt seda taotlema ja andma kinnituse, et ta vastab vähese tähtsusega abi määruse tingimustele. Seega kvoodiületamise tasu kolme aasta jooksul maksmise soovi korral edastab tootja sellekohase kinnituse PRIAle.

Kui kokkuostjal pole võimalik tootjalt tasu koguda (nt tootja enam ei tarni sellele kokkuostjale piima), teavitab kokkuostja sellest koheselt PRIAt. Kui kokkuostja ei täida tähtajaks tasu kogumise kohustust, võib liikmesriik koguda tasumata summad otse tootjalt, ilma et see piiraks liikmesriigi kohaldatavaid karistusi sellise kokkuostja suhtes. Tähtajaks tasumata summadelt arvestatakse intressi aastase määraga 3 kuu EURIBOR + 1%; kogutud intress jääb liikmesriiki.

Liikmesriik kannab novembris 99% riigi kvoodiületamise tasust Euroopa Komisjonile, 1% jääb võimalike pankrottide jm ettenägematute juhtude katteks. Tähtajaks maksmata tasu suurus arvestatakse maha igakuistest Euroopa Komisjoni ülekannetest liikmesriigile.

Lõplik seis selgub 12 kuu kvooditäitmise andmete laekumise ja analüüsi järel pärast 15. maid.

allikas: PRIA

juhendi koostasid: Mai Talvik ja Kalev Karisalu, Põllumajandusministeerium