Kumari looduskaitsepreemia pälvis Tiit Sillaots

Tänavu said Eesti looduskaitse hõbemärgid Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juht Janika Ruusma, aastaid soode ja rannikute ökoloogiaga tegelenud Laimdota Truus, Karula rahvuspargi elurikaste maastike ning koosluste hoidja ja taastaja Silver Visnapuu, ligi 25 aastat looduse tutvustamise, looduskaitse põhimõtete selgitamise ja loodushariduse edendamisega tegelenud Val Rajasaar ning kirjanik Valdur Mikita, kelle sõnavõtud on pannud paljud inimesed looduse ja kultuuri teemadel süvitsi mõtlema ning loodust väärtustama.

Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud Eesti maastikele. Maastik on meie ühine avalik eluruum, mille oluline osa on inimene, kes seda kujundab. Maastiku peale inimesed aga üldiselt igapäevaselt nii väga ei mõtle, kuigi see ümbritseb meid ometi kõikjal ja pidevalt. Siiski tekib meil kõigil sõnaga „maastik” oma visuaalne mõttepilt, mis on tihti seotud just ühe hingeomase paiga või maastikutüübiga. Kellele on see künklik Lõuna-Eesti, kellele ranna- või puisniidud, kellele paksud laaned või kellele hoopis tuttav linnapanoraam ja tänavanurk.

„Tahame teadvustada, miks ja millised maastikud on olulised ning kuidas nende väärtust säilitada ja suurendada, nii linnas kui maal. Kuna maastikud on pidevas muutumises, siis just meie täna tehtavad otsused on need, mis kujundavad homseid maastikke,“ märkis keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel. „Arutagem looduskaitsekuul koos, milline on see pärand ja need maastikud, mida me ise kujundada ja endast maha jätta soovime,“ lisas ta.

11. juunini kestval looduskaitsekuul algab ka arutelu Eesti rahvusmaastike valimise üle, mis jõuab lõpule Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.