• 10.07.15, 11:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Baltimaad ja Poola arutavad seakatku leviku tõkestamise võimalusi

Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhid ning põllumajandusministeeriumite esindajad arutavad täna Vilniuses toimuval kohtumisel võimalusi sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks regioonis. Kohtumisel osalevad ka Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis ja sama direktoraadi direktor Bernard van Goethem.
„Kuna katk levib metssigade populatsioonis, pole oht Eesti seakasvatajate jaoks kaugeltki möödas. Seda kinnitab hiljutine juhtum Lätis, kus vaid paar päeva peale nakatunud metssea leidmist diagnoositi seakatk ka lähedal asuvas koduseafarmis,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. „Eestis on tänaseks seakatkust otseselt puudutatud kuus maakonda ning taudi leviku tõkestamine metssigade populatsioonis on keeruline vaatamata meie jahimeeste ja ametkondade  pingutustele. Tegemist on väga nakkusliku kodu- ja metssigade haigusega, seepärast peavad kõik loomapidajad rakendama vajalikke bioohutusmeetmeid, et hoida Eestis taud kodusigadest eemal.“
Baltimaade ja Poola esindajad annavad kohtumisel ülevaate sigade katku leviku hetkeseisust, seni rakendatud ennetus- ja tõrjemeetmetest ning mõjudest kohalikule seakasvatussektorile.
„Selgelt on tegemist kogu Euroopa ühise murega, kuna katk levib meie regioonis kiiresti. Seepärast peame taudi peatamiseks otsima lahendusi koostöös naaberriikide ning Euroopa Komisjoniga. Eelkõige tuleb leppida kokku ühistes meetmetes metssigade populatsiooni  vähendamiseks,“ lisas Pärtel. 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eestist osalevad kohtumisel Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel ning Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron.
Eestis on sigade Aafrika katk diagnoositud kokku 11 taudikoldes 6 maakonnas. Kitsendustega alad on kehtestatud kokku 11 maakonnas.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele