Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liidud: Sealihatootjaid aitaks riigi vastutustundlik suhtumine
Järgneb teade:
Olukord sealihasektoris on juba pea neli aastat olnud keeruline, sest Venemaa kehtestatud impordikeelud nii Eesti elussigade ekspordile kui ka Euroopa Liidu toiduainetele on sealihaturu tasakaalust välja viinud. Meie piirkonnas võimendab raskusi asjaolu, et mullu puhkenud kriisi tõttu ei saa Leedu ja Poola kaubelda ebastabiilsel Ukraina turul. Ekspordivõimaluste kahanemise tulemusel on järsult langenud sealiha kokkuostuhinnad, seda eelkõige riikides, kes on traditsiooniliselt kaubelnud Venemaaga.
Aafrika seakatku levik paneb sealihatootjad täiendava majandusliku surve alla. Kuigi inimestele sigade Aafrika katk ega ka klassikaline katk ohtu ei kujuta ja sealiha söömine on inimesele täiesti ohutu, siis sealihatootjatele tekitab seakatku levik lisakulusid, kauplemispiiranguid ja olulisi majanduslikke riske.
„Eesti võime varustada oma tarbijaid kodumaise värske sealihaga on tõsise löögi all. Riik peab leidma võimalused sealihatootjate toetamiseks, et leevendada Aafrika seakatku levikust tingitud lisakulusid ja varasemalt Venemaa poolt kehtestatud impordikeeldude negatiivseid mõjusid,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Riho Kaselo. „Pelgalt riigi mõistvast suhtumisest enam abi pole, vaja on konkreetseid majanduslikke samme sealihatootmise elujõu kindlustamiseks,“ lisas Kaselo.
Keeruline majandusolukord, mis on eelkõige tekkinud geopoliitilistel põhjustel, on viinud juba mitmetes ettevõtetes tootmise lõpetamiseni. Eesti Tõusigade Aretusühistu andmetel on Eesti tõukarjast viimase poolaasta jooksul hävitatud ca 3500 emist, mis omakorda tähendab Eesti sigade koguarvu vähenemist aasta lõpuks 20 - 25% ehk 80 000 kuni 85 000 sea võrra. Tekkinud olukord on äärmiselt kahetsusväärne, sest Eesti seakasvatuses on järjepideva tööga loodud väärtuslik tõupotentsiaal. Enamik ettevõtjaid on teinud muuhulgas riigi toel vajalikud investeeringud tootmise kaasajastamiseks, loomade heaolureeglite täitmiseks ja püsivate töökohtade loomiseks.
Seakatku teemat tuleks kajastada äärmiselt vastutustundlikult, et hoida tarbijate usaldust kodumaise sealiha suhtes. Kuigi haigestunud loomad ei jõua tänu tõhusale kontrollile inimeste toidulauale, ei kujuta seakatk ka vähematki ohtu inimeste tervisele. „Riik peaks täiendavalt panustama ka tarbijate teavitusse, et tarbija saaks teha valiku ausa ja õige informatsiooni põhjal. Põllumajandus-Kaubanduskoda viib koostöös toiduliiduga juulis ka ise läbi sealiha teavituskampaania „Sealiha - hea liha“, et rõhutada sealiha väärtust meie toidulaual,“ ütles põllumaandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Riik peaks operatiivselt kindlustama ka kõikide seakasvatajate tasuta nõustamise, mis aitaks tootjatel rakendada võimalikult igakülgselt kõiki meetmeid katku leviku tõkestamiseks.
Lisainfo:
Riho Kaselo, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees, tel 513 2916, e-kiri: [email protected]
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Vaata suurt fotogaleriid kahest messipäevast!
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata suurt fotogaleriid kahest messipäevast!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele