Seakatk jõudis eile mõne kilomeetri kaugusele Baltimaade suurimast Ekseko seafarmist ning ähvardab lisaks hädatapust tulenevale kahjule ka sadade inimeste töökohti.
Eile õhtul selgus veterinaar- ja toiduameti proovide analüüsist, et Aafrika seakatk tunginud ka kolmandasse Viljandimaa lauta.
ERR vahendas, et ajalehe Sakala andmetel on tegemist väikepidajale kuuluva laudaga, mis jääb mõne kilomeetri kaugusele Baltimaade suurimast seafarmist Ekseko.
Ekseko omanikfirma, aktsiaseltsi Rakvere Farmid kommunikatsioonijuht Kerstin Aps tõdes, et neid see juhtum ei mõjuta, kuna nad on juba eelnevalt võtnud kasutusele kõik meetmed.
Valgamaa maavalitsuses tuli eile samal teemal kokku loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku juhtumist Koikkülas. 18. juulil suri seal kodusiga seakatku. Võrreldes Viljandimaa juhtumitega, kus tuli hukata sadu sigasid, oli Valgamaal tegemist vaid ühe seaga sigalaga, kuid n-ö ohutuli piirkonnas põleb sama tugevalt.
Väga täpset uurimist seakatku leviku kohta küll ei tehta, kuid tauditõrje komisjon peab kõige tõenäolisemaks leviku põhjuseks ikkagi marjuliste metsas käimist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sigade Aafrika katku levikut kommenteerib põllumajandus.ee veebile HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm.
Aafrika sigade katku viirusega saastunud kärbsed on siiani arvatavasti peamised kodusigade nakatajad, kirjutas jahindusteadlane Nikolai Laanetu.
Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urve Laidvee on veendunud, et haigus jõudis kodusigadeni inimeste – täpsemalt marjuliste – kaudu.
27. juulil toimus Riigikogu maaelukomisjoni erakorraline istung. Komisjoni esimees Ivari Padar oli teiste huvigruppide esindajate kõrval kutsunud infot jagama ka jahimeeste esindajad. Nendeks olid EJSi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.
Baltic Agro täisautomaatne põlluilmajaam Cordulus aitab põllumehel teha õigeid valikuid - leida külviaja, jälgida taimede kasvu, kontrollida kahjureid ning koristada, kui saak on küps. Ilmastiku kohta saadud andmete kasutamine aitab suurendada põllul tehtavate tööde tõhusust, vähendada kulusid ja säästa aega.