Aafrika sigade katku viirusega saastunud kärbsed on siiani arvatavasti peamised kodusigade nakatajad, kirjutas jahindusteadlane Nikolai Laanetu.
"Kärbest me isegi ei märka ja kärbse lennukaugus võib ulatuda kuni kümne kilomeetrini," ütles Laanetu.
Laanetu sõnul on katku, kui erakordselt ohtliku taudi, tõrje ja selle probleemidega toimetulekul on esmajoones vajalik teada sellega seotud biotsönootiliste suhete ringi, mis on seotud taudi tekitaja levikuga. On äärmiselt lühinägelik arvata, et taudi levitajateks on peamiselt jahimehed, marjulised ja metsas käivad teised inimesed.
"Inimene satub harva sea korjustele. Küll aga võivad seda levitada kõik raipetoidulised ja korjustel elavad ja arenevad liigid ning neid on miljoneid. Nad väljuvad sageli viirust täis mädanevast lögast või kuivanud korjustest. Kui keegi arvab, et viirus on nii suur, et see nakkub ja levib ainult sitase saapaga, siis pole ta teadlik viiruse mõõtmetest ja selle arvukusest saastunud korjustes," ütles Laanetu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemalt saab Laanetu arvamust lugeda
postimees.ee veebist
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm tunnistab, et seakatku tõttu tekkinud olukord on skisofreeniline.
Maaeluminister Urmas Kruuse korraldusega kontrollib veterinaar- ja toiduamet (VTA) erakorraliselt üle 900 farmi ja majapidamist.
Meie peret tabas kurb saatus – pereettevõttes Mahetooted OÜ haigestusid sead Aafrika katku, kirjutab Ülle Alev Järva Teatajas.
Markilo OÜ omanik ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Urmas Laht ütles, et tänaseks on seakasvatajad saanud ühest Eesti tapamajast pakkumise 0 eurot kilo.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.