Aafrika sigade katku viirusega saastunud kärbsed on siiani arvatavasti peamised kodusigade nakatajad, kirjutas jahindusteadlane Nikolai Laanetu.
"Kärbest me isegi ei märka ja kärbse lennukaugus võib ulatuda kuni kümne kilomeetrini," ütles Laanetu.
Laanetu sõnul on katku, kui erakordselt ohtliku taudi, tõrje ja selle probleemidega toimetulekul on esmajoones vajalik teada sellega seotud biotsönootiliste suhete ringi, mis on seotud taudi tekitaja levikuga. On äärmiselt lühinägelik arvata, et taudi levitajateks on peamiselt jahimehed, marjulised ja metsas käivad teised inimesed.
"Inimene satub harva sea korjustele. Küll aga võivad seda levitada kõik raipetoidulised ja korjustel elavad ja arenevad liigid ning neid on miljoneid. Nad väljuvad sageli viirust täis mädanevast lögast või kuivanud korjustest. Kui keegi arvab, et viirus on nii suur, et see nakkub ja levib ainult sitase saapaga, siis pole ta teadlik viiruse mõõtmetest ja selle arvukusest saastunud korjustes," ütles Laanetu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pikemalt saab Laanetu arvamust lugeda
postimees.ee veebist
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm tunnistab, et seakatku tõttu tekkinud olukord on skisofreeniline.
Maaeluminister Urmas Kruuse korraldusega kontrollib veterinaar- ja toiduamet (VTA) erakorraliselt üle 900 farmi ja majapidamist.
Meie peret tabas kurb saatus – pereettevõttes Mahetooted OÜ haigestusid sead Aafrika katku, kirjutab Ülle Alev Järva Teatajas.
Markilo OÜ omanik ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Urmas Laht ütles, et tänaseks on seakasvatajad saanud ühest Eesti tapamajast pakkumise 0 eurot kilo.
Scandagra Eesti AS tegevjuhi Eigo Siimu sõnul on põllumajandusvaldkonna süda koostöö ja vastastikune usaldus. Pärast esimest kümmet kuud ametis tõdeb ta, et sektor on küll keerulises seisus, kuid just nüüd on kõige olulisem seista põllumehe kõrval ja aidata tal raskused üle elada.