Eesti Maaülikooli, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli koostöös sündinud kloonvasikas Augustiina sai augustis aastaseks.
„Kindlasti on see kloonimistehnoloogia arendamise seisukohast suur töövõit,“ ütles Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma, kelle sõnul on suurloomade kloonimisel nii meil kui mujal maailmas suurimaks probleemiks kloonjärglaste tervis. „Augustiina täiskasvanuikka jõudmine näitab, et meie tehnoloogia võimaldab saada normaalselt arenenud loomi.“
Kloonmullika kasvatamisel on teadlastele suur abi olnud Märja katsefarmi töötajatest, maaülikooli suurloomakliiniku arstidest ja tudengitest.
Tulevikus loodavad teadlased luua transgeenseid kloonlehmi, kelle piimast saaks toota ravimeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.