Põllumajandusreostust tuleb vähendada

Praegu kehtiva nõude kohaselt peab sõnnikuhoidla olema sellisel loomapidamishoonel, kus peetakse enam kui kümme loomühikut (ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad) loomi. Alates 1. jaanuarist 2023 peab sõnnikuhoidla olema loomapidamishoonel, kus peetakse alates viiest loomühikust loomi. Pikk üleminekuaeg võimaldab põllumeestel nõudele vastamiseks teha vajalikke investeeringuid.

Kui peetavaid loomi on alla kümne või alates 2023. aastast alla viie loomühiku, ei ole sõnnikuhoidla kohustuslik kuid ka sel juhul tuleb vältida keskkonna reostumist ning sõnniku ajutisel hoidmisel lauda juures, enne põllule laotamist täita lihtsustatud veekaitse nõudeid ehk sõnniku all peab olema lekkekindel põhi ning see peab olema vihma eest kaitstud.

Samuti täpsustatakse sõnniku põllul aunas hoidmise nõudeid, mis aitavad kaasa pinna- ja põhjavee nitraatidega reostumise vähendamisele. Veekaitse seisukohalt on oluline, et sõnnikuaun oleks põllul laotamiseelselt võimalikult lühikest aega ning et sellest ei lekiks keskkonda vedelikke. Seepärast sätestatakse sõltuvalt sõnniku kuivaine sisaldusest sõnniku aunas hoidmise maksimaalne lubatud aeg.

Lisaks muudetakse varasemaks ka vedelsõnniku ja mineraalsete lämmastikväetise laotamise keeluaega, senisest 1. detsembrist 15. oktoobrile. Väetiste, eriti vedelsõnniku laotamine selleks ebasoodsal ajal on suur riskiallikas, sest suur osa taimetoitainetest kandub pinna- ja põhjavette. Sõltuvalt ilmastikust leostub talvekuudel-varakevadel 70-80% sügisel laotatud lämmastikust. Eriti suur on see näitaja vedelsõnniku puhul, kuna selles on lämmastik vähe seotud. Ka sellele muudatusele on antud pikk üleminekuaeg, uus keeluaeg hakkab kehtima 1. jaanuarist 2023.

Veekeskkonda sattuv liigne fosfor ja lämmastik tekitavad probleeme nii jõgedes-järvedes, kui ka meres, muutes vee liiga toitainete rikkaks, mis omakorda põhjustab taimestiku, seal hulgas ka vetikate vohamist. Rohke taimestik aga halvendab oluliselt kalade elutingimusi ja võib viia ka nende hukkumiseni, nagu on näiteks Peipsi järves hapnikupuuduse tõttu juhtunud. Läänemere seisundi parandamiseks tuleb ainuüksi Eestil lähiajal lämmastikku vähendada 1800 tonni ning fosforit 320 tonni.

 

Tänaste hinnangute kohaselt on Eesti pinnaveest heas seisundis ligikaudu 62%, kesises seisundis ligi 30% ning halvas seisundis ligi 8%. Eesti põhjaveest on heas seisundis 79% ning halvas seisundis 21%.