• 19.10.15, 13:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nurk: Põldtunnustamine tänavusel hooajal

2015. aastal sai tunnustuse erinevat liike põlde kokku 10 897,42 ha. Põldtunnustamiseks esitatud pinnad on aasta-aastalt suurenenud.
Põldtunnustamine tänavusel hooajal
  • Põldtunnustamine tänavusel hooajal
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
2015. aastal sai tunnustuse erinevat liike põlde kokku 10 897,42 ha. Põldtunnustamiseks esitatud pinnad on aasta-aastalt suurenenud. Kui 2006. aastal esitati tunnustamiseks põlde 6126,54 ha, siis sel aastal kogunisti 11 707,55 ha.
Nagu näha, siis 810,37 ha praagiti välja, kuna esines puudujääke. Tuulekaera esinemise tõttu praagiti välja 469,7 ha. Teisel kohal  praakimise põhjusena oli umbrohtumus (sh eelvilja läbikasvamine) 123,52 ha.Hea meel on tõdeda, et meil siin väikses Eestis proovitakse kasvatada uusi liike ja kultuure. Nii on põldtunnustamisse viimastel aastatel lisandunud uusi kultuure nagu näiteks harilik keerispea, õlikanep ja põld-sojauba. 2015. aasta uudseks liigiks on talioder, mida tunnustati esimest korda viimase 10 aasta jooksul. Kokku tunnustati sellel aastal 137 sorti, neist esmakordselt tunnustati 26 sorti. Siinkohal täname Põllumajandusameti seemne büroo ametnikke, kes õpetavad operatiivselt välja põldtunnustajad, kes omakorda suudavad kiiresti kohaneda uute sortide tundmisega.Kui vaadelda tunnustamiseks esitatud pindasid 2015. aastal maakondade lõikes, siis näeme, et enim tegeletakse seemnekasvatusega Tartumaal (1938,36 ha), Põlvamaal (1917,16 ha) ja Jõgevamaal (1614,66 ha). Vähim aga Ida-Virumaal (84,4 ha) ja Järvamaal (275,09 ha). Seemnekasvatusega ei tegeleta Hiiumaal.Kultuurigruppide lõikes tunnustati 2015. aastal enim teravilju (7882 ha), millest 3289 ha oli suviotra ja 2018 ha suvinisu. Järgnesid hernes ja uba (1748 ha) ning kõrrelised heintaimed (1114 ha). Herne ja oa tunnustatud pindade kasv on olnud hüppeline, kui veel 2013. aastal tunnustati 431 ha, siis sel aastal 1748 ha, mis on 4 korda rohkem.Kui vaadelda tunnustatud pinda sorditi, siis teraviljade puhul on suurima tunnustatud pinnaga talinisu ?Skagen' (456,52 ha). Suvinisudest sort ?Mooni' (293,07 ha), suviotradest ?KWS Irina' (281,76 ha) ja kaeradest ?Ivory'. Kõrreliste heintaimede puhul päideroog ?Pedja' (254,54 ha) põldtimut ?Tika' (188,75 ha), ja põldtimut ?Jõgeva 54' (163,79 ha). Põldubadest populaarsemad sordid olid ?Julia' (171,76 ha) ja ?Jõgeva' (131,15 ha). Põldhernestest olid sordid ?Casablanca' (316,97 ha) ja ?Astronaute' (128,92 ha).Siinkohal soovime tänu avaldada meie seemnekasvatajatele, et tagavad kvaliteetse seemne kättesaadavuse Eesti turul. Loodame, et järgnev seemnete kvaliteedikontroll ja sertifitseerimine läheb edukalt ja kevadkülviks on pakkuda piisavalt Eestis toodetud sertifitseeritud seemet.Suur-suur tänu ka Põllumajandusameti seemne büroole, kelle töö tulemusena saab põldtunnustamine läbi viidud ning täname põldtunnustamise andmete jagamise eest. seemne büroolt.* Põldtunnustamise andmed pärinevad Põllumajandusameti

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Krista Nurk

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.06.15, 17:25
Puhas põld on kõrgema saagi alus
Käimas on iga-aastane põldtunnustamise hooaeg, talirüpsid on lõpetanud õitsemise ja hetkel õitsevad heintaimed ning rukis. Eesti Seemneliit annab soovitusi, mida jälgida sert. seemne kasvatamisel.
  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.15, 08:27
Kvaliteetse toidu tagab kvaliteetne seeme
Tänapäevane sordiaretus on väga keerukas ja ajakulukas protsess ning seega võib uue sordi turule jõudmine võtta 10-15 aastat.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele