Puhas põld on kõrgema saagi alus

Käimas on iga-aastane põldtunnustamise hooaeg, talirüpsid on lõpetanud õitsemise ja hetkel õitsevad heintaimed ning rukis. Eesti Seemneliit annab soovitusi, mida jälgida sert. seemne kasvatamisel.

Põldtunnustamine on üks protsess seemnete sertifitseerimise etapist, mille käigus kontrollitakse põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning –puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavust.

Seemnete sertifitseerimist reguleerib „Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus“ ja Põllumajandusministri määrused liikide kaupa. Üldpõhimõtted tulenevad OECD Seemneskeemides kirjeldatud nõuetest ja juhendmaterjalidest.

Igal taimeliigil on oma seemnetootmise põlvkonnad, näiteks harilikul odral on supereliit (SE)- eliit (E), sertifitseeritud seemne esimene põlvkond (C1) – sertifitseeritud seemne teine põlvkond (C2).

Seemnepõldudele esitatakse mitmeid nõudeid, mida kontrollivad Põllumajandusameti inspektorid ja volitatud põldtunnustajad tunnustamise käigus. Pidevalt kontrollib ja hoolitseb seemnepõllu eest seemnetootja. Sellega tagatakse, et turul on pakkuda kvaliteetset seemet kõigile põllumajandustootjatele. Põldtunnustamise käigus vaadeldakse ja hinnatakse sordiehtsust ning -puhtust, taimehaiguste esinemist ja umbrohtumist.

Üks olulisemaid nõudeid on kindlasti see, et seemnepõllud peavad olema tuulekaera vabad. Kui leitakse tuulekaera, tuleb põld prakeerida ja seemet sealt võtta ei saa. Eestis on tunnistatud tuulekaer raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mida peab tõrjuma. Tavatootjal on kohustus tuulekaera esinemist teada anda Põllumajandusameti Seemne büroosse ja peab jälgima ning kasutama tuulekaera tõrjemeetmeid. Sellist infot on kogutud ja kaardistatud juba 10 aastat ning on avalikult kättesaadav Põllumajandusameti kodulehelt.

Tuulekaera tõrjevõimalused:

1. Ennetav tõrje- kasutada sertifitseeritud seemet oma põldudel.

2. Väljakorjamine- kui tuulekaera levik on minimaalne, siis on võimalik välja korjata, eemaldada tuleb kogu taim. Taimed tuleb põllult ära viia ja hävitada.

3. Niitmine – kui saastumine on keskmine kuni tugev, siis tuleb niita enne kui tuulekaera pööris pole loonud.

4. Külvikord– sügisel haritud ja külvatud põldudel tärkav tuulekaer hävib talvel. Mitmeaastaste heintaimede külv kolmeks või enamaks aastaks on väga tõhus abinõu tuulekaer tõrjumiseks.

5. Väetamine- Varakevadel antud lämmastikväetis stimuleerib tuulekaera arengut, kuid üldväetamine soodustab kultuurtaimede kasvu, mis aitab lämmatada tuulekaera taimi.

6. Keemiline tõrje-  kasutada ainult tuulekaera tõrjeks mõeldud preparaate õigeaegselt ja täiskulunormidega. Tuulekaerale ainult pärssivat mõju omavad preparadid küll toimivad lühiaegselt, kuid ei tõrju piisavalt võimalike hilisvõrsete teket.

7. Kasutada koormakatteid saagi transportimisel, et ei lenduks seemneid (sh tuulekaer).

Küsi lisainfot: Eesti Seemneliit MTÜ

Tasub teada: Tegemist on "Turuarendustoetuse abiga rahasatud tegevus" projektiga.

Autor: Krista Nurk