- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puhas põld on kõrgema saagi alus
Käimas on iga-aastane põldtunnustamise hooaeg, talirüpsid on lõpetanud õitsemise ja hetkel õitsevad heintaimed ning rukis. Eesti Seemneliit annab soovitusi, mida jälgida sert. seemne kasvatamisel.
Põldtunnustamine on üks protsess seemnete sertifitseerimise etapist, mille käigus kontrollitakse põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning –puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavust.
Seemnete sertifitseerimist reguleerib „Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus“ ja Põllumajandusministri määrused liikide kaupa. Üldpõhimõtted tulenevad OECD Seemneskeemides kirjeldatud nõuetest ja juhendmaterjalidest.
Igal taimeliigil on oma seemnetootmise põlvkonnad, näiteks harilikul odral on supereliit (SE)- eliit (E), sertifitseeritud seemne esimene põlvkond (C1) – sertifitseeritud seemne teine põlvkond (C2).
Seemnepõldudele esitatakse mitmeid nõudeid, mida kontrollivad Põllumajandusameti inspektorid ja volitatud põldtunnustajad tunnustamise käigus. Pidevalt kontrollib ja hoolitseb seemnepõllu eest seemnetootja. Sellega tagatakse, et turul on pakkuda kvaliteetset seemet kõigile põllumajandustootjatele. Põldtunnustamise käigus vaadeldakse ja hinnatakse sordiehtsust ning -puhtust, taimehaiguste esinemist ja umbrohtumist.
Üks olulisemaid nõudeid on kindlasti see, et seemnepõllud peavad olema tuulekaera vabad. Kui leitakse tuulekaera, tuleb põld prakeerida ja seemet sealt võtta ei saa. Eestis on tunnistatud tuulekaer raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mida peab tõrjuma. Tavatootjal on kohustus tuulekaera esinemist teada anda Põllumajandusameti Seemne büroosse ja peab jälgima ning kasutama tuulekaera tõrjemeetmeid. Sellist infot on kogutud ja kaardistatud juba 10 aastat ning on avalikult kättesaadav Põllumajandusameti kodulehelt.
Hetkel kuum
Tuulekaera tõrjevõimalused:
1. Ennetav tõrje- kasutada sertifitseeritud seemet oma põldudel.
2. Väljakorjamine- kui tuulekaera levik on minimaalne, siis on võimalik välja korjata, eemaldada tuleb kogu taim. Taimed tuleb põllult ära viia ja hävitada.
3. Niitmine – kui saastumine on keskmine kuni tugev, siis tuleb niita enne kui tuulekaera pööris pole loonud.
4. Külvikord– sügisel haritud ja külvatud põldudel tärkav tuulekaer hävib talvel. Mitmeaastaste heintaimede külv kolmeks või enamaks aastaks on väga tõhus abinõu tuulekaer tõrjumiseks.
5. Väetamine- Varakevadel antud lämmastikväetis stimuleerib tuulekaera arengut, kuid üldväetamine soodustab kultuurtaimede kasvu, mis aitab lämmatada tuulekaera taimi.
6. Keemiline tõrje- kasutada ainult tuulekaera tõrjeks mõeldud preparaate õigeaegselt ja täiskulunormidega. Tuulekaerale ainult pärssivat mõju omavad preparadid küll toimivad lühiaegselt, kuid ei tõrju piisavalt võimalike hilisvõrsete teket.
7. Kasutada koormakatteid saagi transportimisel, et ei lenduks seemneid (sh tuulekaer).
Küsi lisainfot: Eesti Seemneliit MTÜ
Tasub teada: Tegemist on "Turuarendustoetuse abiga rahasatud tegevus" projektiga.
Autor: Krista Nurk
Seotud lood
2015. aastal sai tunnustuse erinevat liike põlde kokku 10 897,42 ha. Põldtunnustamiseks esitatud pinnad on aasta-aastalt suurenenud.
Põllumeestel tuleb nüüdsel eurorahastusperioodil uue kohustusena nõue hakata kasutama 15% teraviljade külvipinnast sertifitseeritud teraviljaseemet.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
1
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele