Kreeka maaelu arengukava vastuvõtmisega reedel jõudis lõpule kõigi 118 kava vastuvõtmine ajavahemikuks 2014–2020. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist antakse maaelu arengukavade rahastamiseks 99,6 miljardit eurot, millele lisandub veel 60,6 miljardit eurot kaasrahastusena riiklikest ja piirkondlikest või eravahenditest.
Maaelu arengukavade eesmärk on edendada Euroopa maapiirkondi ning aidata lahendada majanduslikke, keskkonnaalaseid ja ühiskondlikke probleeme, samuti kasutada võimalusi nende vältimiseks. Loe lähemalt
SIIT.
Copa-Cogeca peasekretäri Pekka Pesoneni sõnul on maaelu arengu meetmetel oluline roll jätkusuutliku, konkurentsivõimelise ja nutika põllumajandus- ja metsandussektori tegevuse tagamisel. Programmide tõhusaks rakendamiseks on aga vajalik bürokraatia vähendamine. Selged juhised peavad farmeritele olema õigeaegselt kättesaadavad, karistused nõuetele mittevastavuse eest proportsionaalsed ning nõuandeteenistus peab olema kliendile ja lahendusele suunatud. Innovatsioon on oluline säästlikuma ja nutikama põllumajandussektori arenguks, selle saavutamiseks tuleb tagada vajalik rahastus. Toiduga varustatuse ja kliimamuutusega kohanemise võtmesõnadeks on toota rohkem vähesemate vahenditega. On pisut murettekitav, et programmidesse ei ole kaasatud kuigi palju meetmeid tootjaorganisatsioonide loomiseks ja toetuseks, mis aitaks farmeritel keerulises turuolukorras paremini toime tulla. Loodame, et tulevikus see muutub.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.