Autor: Sirje Rank • 4. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sealihabuum Venemaal

Vaid kolm aastat pärast seda, kui Venemaa oli üks suuremaid sealiha importijaid, annavad Venemaa seakasvatajad nii palju toodangut, et osa läheb juba ekspordiks, kirjutas agentuur Bloomberg.

Sealihatootmine on Venemaal nelja aastaga kasvanud 26% ning import kukkunud 2012. aasta tipust enam kui 80%, näitavad USA põllumajandusministeeriumi andmed. Venemaa seakasvatuse nn uus tulemine, mis on tekitanud turul hinnasurve USAst Saksamaani välja, sai võimalikuks tänu riigi toele. Venemaa on juba mõnda aega väljendanud muret sõltuvuse pärast välismaistest toiduainetest, lisaks on suhted naabritega praegu piredad.

„Ausalt öeldes oli meie ettevõtluse ja riigi seisukohast lausa piinlik nii palju importida,“ ütles Venemaa seakasvatajate liidu juht Juri Kovaljov Moskvas toimunud konverentsil. „Nüüdseks on olukord drastiliselt muutunud.“

Venemaa on suurendanud põllumajandustoetusi pärast sanktsioonide kehtestamist teatud toidukaupade impordile USAst, Euroopa Liidust ja reast teistest riikidest. Need olid vastusanktsioonid Venemaale Ukraina sündmuste pärast kehtestatud sanktsioonide eest. Venemaa president Vladimir Putin ütles äsja, et Venemaal on potentsiaali olla toidu tootmises maailmas liider ning et aastaks 2020 peab riik suutma end põllumajandussaadustega ise varustada.

USA põllumajandusministeerium prognoosib, et 2016. aastal kahaneb sealiha import Venemaale 200 000 tonnile 2015. aasta 300 000 tonnilt. Aastal 2012 ulatus import 1,08 miljonile tonnile.

Praegu Venemaa ise veel kuigi suur eksportija ei ole, kuid aastaks 2020 võib eksport kasvada 10 000 tonnile, mis on 2014. aastaga võrreldes 2400% kasv, prognoosib Moskvas asuva põllumajandusturu uuringute instituudi Ikar analüütik Daniil Khotko. Sealiha kõrvaltoodete eksport, sh Aasia köögis populaarsete artiklite eksport, võib kasvada 30 000 tonnile.

Sealiha impordi vajadust on vähendanud ka kodumaise nõudluse vähenemine 3,24 miljonilt tonnilt aastal 2012 mullu 2,93 miljonile tonnile.

Järgmise kahe aastaga suudab Venemaa katta kodumaise nõudluse, ütles novembris toimunud seakasvatajate konverentsil põllumajandusministeeriumi loomakasvatuse osakonna juht Vladimir Labinov. Riigi toetus – peamiselt subsiidiumide näol, mis aitavad korvata osa laenuintressidest – on parandanud seakasvatajate kasumlikkust.

Venemaa ekspordi teeb konkurentsivõimeliseks odav rubla ning hea hinnaga söödateravili, ütles kohaliku tootja Ros Agro Plc juht Maksim Basov. 1 kilogrammi sealiha tootmine maksab ettevõttele 50 rubla (70 USA senti). USAs maksab 1 kg tootmine ühe dollari, näitab Iowa ülikooli uuring.

Venemaa toiduohutuse amet Rosselkhoznadzor võõrustab delegatsioone Hiinast, mis hindavad tootmise vastavust ohutusnõuetele, et tulevikus Venemaalt importima hakata.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960