Seakatk võib kõige tõenäolisemalt jõuda farmi saastunud sööda kasutamise ja loomapidajate eksimuste tõttu bioohutusmeetmete rakendamisel, selgub Eesti Maaülikooli ning Veterinaar- ja Toiduameti koostöös läbiviidud epidemioloogilisest uuringust Eesti seafarmides 2015. aastal toimunud taudipuhangute põhjuste kohta.  
2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud epidemioloogiline uuring näitab, et 18 seakatku puhangust koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega.
„Bioturvalisuse nõuete vastu eksimisel on haigustekitaja tõenäoliselt sattunud farmi töötaja jalanõude, rõivaste või laudainventariga,“ ütles Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.
Enamik puhanguid koduseafarmides (v.a üks Jõgevamaal) toimusid metssigade taudistunud aladel ning taudipuhangute arv koduseakarjades maakonniti on tugevas seoses tuvastatud haigusjuhtude arvuga metssigade hulgas. „See näitab, et viiruse suur kontsentratsioon looduses on otseseks ohuks lähedalasuvatele seafarmidele ning väiksemgi hooletus nõuete järgimisel võib põhjustada nakkuse jõudmise farmi,“ ütles Viltrop.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele