Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 11. veebruar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas vasikatele on vaja koresööta?

Küsimus, kas vasikad vajavad koresööta, on olnud väga paljude arutelude teema juba pikka aega. 

Suuresti on debattide põhjuseks asjaolu, et kuigi on teada, et teravilja fermenteerumine on vatsa normaalse arengu seisukohast hädavajalik, on mitmetes teadlaste korraldatud söötmiskatsetes ja vasikakasvatuspraktikas kinnitust leidnud asjaolu, et heina lisamine vasikate ratsiooni võib parandada nende jõudlusnäitajaid. Kui keskenduda pigem vatsa keskkonnale, mitte aga konkreetsetele söötadele, on lihtsam aru saada, mida vasikad vajavad ning leida sobivaim viis nende vajaduste rahuldamiseks.

Eelmise sajandi viiekümnendatel tehtud uurimistööde tulemused näitasid, et tärklise fermenteerumisel tekkivad lenduvad rasvhapped stimuleerivad vatsa arengut paremini kui koresööda fermenteerumise käigus tekkivad lenduvad rasvhapped. Seepärast hakati noorte vasikate söötmisprogrammides keskenduma pigem piimale ja teraviljale ning jäeti koresööt ratsioonist välja. Siiski olid praktikute ja uurimistööde tulemused sageli vastukäivad – mõnikord kasvasid vasikad, kellele söödeti ka heina, paremini kui need, kelle ratsioonis heina ei olnud.

Nagu lehmadel, nii ka vasikatel võib esineda vatsa atsidoosi ning täpselt nagu lehmade puhul, võib koresöödal olla oluline osa selle probleemi lahendamisel. Vatsa arenguks on vaja fermenteeruvate süsivesikute allikat ja seepärast sisaldavad kvaliteetsed vasikate startersöödad suures koguses tärklist. Samas on vasikatel kalduvus süüa korraga suur kogus starterit võrreldes oma kehakaalu ja vatsa suurusega ning palju tärklist korraga võib põhjustada atsidoosi. Atsidoosi tõenäosus sõltub ka sellest, millisel kujul on kasutatav startersööt (graanulid, jahvatatud, helbed). Kvaliteetse graanuli saamiseks on vaja teravili jahvatada üsna peeneks, kuid selline teraviljaosakeste suuruse vähendamine muudab tärklise vatsale kiiremini omastatavaks ning sarnaselt toimivad ka granuleerimisprotsessis vajalikud kuumus ja niiskus. Jämedama tekstuuriga startersööt, milles terad ei ole peeneks jahvatatud, vaid on purustatud või helvesteks pressitud, ei hoia ära korraga suures koguses tärklise söömist, küll aga on selline koredama starteri tärklis kättesaadav alles pärast seda, kui vasikad on teravilja peeneks närinud ja saanud seda mõned tunnid mäletseda. Selle tulemusena on koredama tekstuuriga startersööta saavatel vasikatel atsidoosirisk madalam kui vasikatel, kes saavad granuleeritud startersööta. Juhul kui atsidoosi tõenäoliseks põhjuseks on starter, aitab koresööda ratsiooni lisamine parandada vasikate tervislikku seisundit, sest koresööt on vatsas puhvriks, mis pärsib starteri tärklise kiiret fermenteerumist. Mõnel juhul, eriti vanematel vasikatel, kes saavad rohkem startersööta, parandab koresööda lisamine ka starteri söömust.

Sageli kiputakse vasikate koresööta suhtuma liialt üldistavalt ning ei pöörata piisavalt tähelepanu koresööda struktuurile (heksel, pikk kõrs) ega toiteväärtusele, samas mõjutavad need omadused nii koresööda kui ka startersöötade söömust. Üldiselt meeldib vasikatele pigem hekseldatud hein võrreldes pika kõrrega ja mõnikord eelistavad nad suupärast koresööta starterile.

Madala kvaliteediga hekseldatud koresööda söömus on vasikate puhul üldiselt suhteliselt stabiilne. Kolme üksteisest sõltumatu uurimistöö tulemuste põhjal oli see umbes 4% päevasest kuivaine söömusest. Mõnikord võib ka allapanu olla sellise väikese koguse koresööda allikaks, seepärast sõltub koresööda ratsiooni lisamise aeg kasutatava allapanu materjalist ja selle vahetamise sagedusest.

Vasikatele söötmisprogrammi koostades on oluline leida tasakaal atsidoosiriski vältimise ja vatsa normaalse arenemise tagamiseks vajaliku teraviljakoguse vahel ning kindlustada vasikale sujuv üleminek pärast võõrutamist. Kui vasikatele sööta koresööta liiga vara liiga suures koguses, siis võib neil tekkida kasvu ja arengut pidurdav energiapuudus, sest koresöödas on vähem seeduvat energiat kui teraviljas ning koresööda struktuursed süsivesikud seeduvad aeglasemalt kui teraviljas leiduv tärklis. Samuti on koresööt ruumalalt mahukas ning täidab kiiresti vasika seedetrakti piiratud ruumi, mispeale aju saab signaali vasika söögiisu alla suruda. Lisaks sellele ei stimuleeri koresöödast saadavad lenduvad rasvhapped vatsa arengut ja koresööda söömus varieerub väga suurel määral.

Vatsapapillidele tekkiv keratiinikiht on söötmisega seotud probleem, mis võib pärssida vatsapapillide absorbeerimisvõimet ja noore vasika vatsa arengut. Nii koresööda kui ka kareda struktuuriga startersööda kasutamine on näidanud, et need söödad on piisavalt abrasiivsed, et ära hoida keratiinikihi tekkimist. Koresööda asemel tuleks eelistada jämeda struktuuriga startersööda kasutamist enne võõrutamist seetõttu, et selline starter ei vähenda energia söömust ega aeglusta vatsa arengut, nii nagu teeb seda koresööt. Millal vasikatele koresööta anda sõltub nii starteri koostisest, struktuurist (graanul, jahu, helbed), söödetavast kogusest kui ka pidamisviisist.

Varasemate soovituste kohaselt peaksid vasikad hakkama koresööta saama siis, kui nad söövad starterit 2,25–2,7 kg päevas ehk umbes 7–8 nädala vanuselt. Selline soovitus kehtib pigem purustatud või helvestatud teravilja kasutamisel. Kui aga söödetakse granuleeritud startersööta, milles on palju vatsas seeduvat tärklist, siis peaksid vasikad atsidoosi vältimiseks saama koresööta alates viiendast elunädalast. Põhimõtteliselt saab atsidoosiriski alandada ka vähendades startersööda tärklisesisaldust, kuid sellisel juhul ei ole vasikal vats võõrutamise ajaks piisavalt hästi arenenud.

Selleks et vasikas kasvaks hästi ka pärast võõrutust, on väga oluline jälgida, et ratsioon vastaks selle vanusegrupi loomade tarbenormidele. Pärast piima/asendaja söötmise lõpetamist kasvab järsult startersööda vajadus ning lisaks kvaliteetsele kõrge tärklisesisaldusega startersöödale peavad nad saama ka kvaliteetset koresööta, mille kogus sõltub kvaliteedist, starteri koostisest ning nii koresööda kui startersööda füüsilistest omadustest (heksli pikkus, teravilja jahvatuse jämedus).

Kvaliteetse jämeda tekstuuriga starteri söömisel tuleks vasikatele juurde anda 5–10% koresööta kuni 16 nädala vanuseks saamiseni. Granuleeritud starteri söötmisel sõltub koresööda kogus starteri toorkiusisaldusest. Mõne söötmisspetsialisti ja söödatootja hinnangul ei ole kõrge kiusisaldusega starteri puhul vasikatele koresööta vaja anda, sest graanulid sisaldavad seda piisavalt; siiski ei piisa ainult granuleeritud starterist, et vältida keratiinikihi tekkimist.

Allikas: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll

 

Autor: põllumajandus. ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960