Kas vasikatele on vaja koresööta?

Suuresti on debattide põhjuseks asjaolu, et kuigi on teada, et teravilja fermenteerumine on vatsa normaalse arengu seisukohast hädavajalik, on mitmetes teadlaste korraldatud söötmiskatsetes ja vasikakasvatuspraktikas kinnitust leidnud asjaolu, et heina lisamine vasikate ratsiooni võib parandada nende jõudlusnäitajaid. Kui keskenduda pigem vatsa keskkonnale, mitte aga konkreetsetele söötadele, on lihtsam aru saada, mida vasikad vajavad ning leida sobivaim viis nende vajaduste rahuldamiseks.

Eelmise sajandi viiekümnendatel tehtud uurimistööde tulemused näitasid, et tärklise fermenteerumisel tekkivad lenduvad rasvhapped stimuleerivad vatsa arengut paremini kui koresööda fermenteerumise käigus tekkivad lenduvad rasvhapped. Seepärast hakati noorte vasikate söötmisprogrammides keskenduma pigem piimale ja teraviljale ning jäeti koresööt ratsioonist välja. Siiski olid praktikute ja uurimistööde tulemused sageli vastukäivad – mõnikord kasvasid vasikad, kellele söödeti ka heina, paremini kui need, kelle ratsioonis heina ei olnud.

Nagu lehmadel, nii ka vasikatel võib esineda vatsa atsidoosi ning täpselt nagu lehmade puhul, võib koresöödal olla oluline osa selle probleemi lahendamisel. Vatsa arenguks on vaja fermenteeruvate süsivesikute allikat ja seepärast sisaldavad kvaliteetsed vasikate startersöödad suures koguses tärklist. Samas on vasikatel kalduvus süüa korraga suur kogus starterit võrreldes oma kehakaalu ja vatsa suurusega ning palju tärklist korraga võib põhjustada atsidoosi. Atsidoosi tõenäosus sõltub ka sellest, millisel kujul on kasutatav startersööt (graanulid, jahvatatud, helbed). Kvaliteetse graanuli saamiseks on vaja teravili jahvatada üsna peeneks, kuid selline teraviljaosakeste suuruse vähendamine muudab tärklise vatsale kiiremini omastatavaks ning sarnaselt toimivad ka granuleerimisprotsessis vajalikud kuumus ja niiskus. Jämedama tekstuuriga startersööt, milles terad ei ole peeneks jahvatatud, vaid on purustatud või helvesteks pressitud, ei hoia ära korraga suures koguses tärklise söömist, küll aga on selline koredama starteri tärklis kättesaadav alles pärast seda, kui vasikad on teravilja peeneks närinud ja saanud seda mõned tunnid mäletseda. Selle tulemusena on koredama tekstuuriga startersööta saavatel vasikatel atsidoosirisk madalam kui vasikatel, kes saavad granuleeritud startersööta. Juhul kui atsidoosi tõenäoliseks põhjuseks on starter, aitab koresööda ratsiooni lisamine parandada vasikate tervislikku seisundit, sest koresööt on vatsas puhvriks, mis pärsib starteri tärklise kiiret fermenteerumist. Mõnel juhul, eriti vanematel vasikatel, kes saavad rohkem startersööta, parandab koresööda lisamine ka starteri söömust.