Toorainete hinnalangus jõudis ka Mongooliasse - sealne traditsiooniline karjakasvatus on sattunud tõsistesse raskustesse.

- Toorainete hinnalangus jõudis Mongoolia karjusteni
- Foto: Erik Prozes
Eriti karmi talve, mis toob kaasa paljude kariloomade hukkumise, kutsutakse mongoolia keeles sõnaga zud. Paljuski just karjakasvatusel põhineva majandusega keset Euraasia steppe paiknevat riiki on tabanud uus zud, mistõttu Mongoolia loodab miljonitesse dollaritesse ulatuvale rahvusvahelisele abile, vahendab Financial Times.
Möödunud talved olid Mongoolias võrdlemisi leebed ja karjakasvatust soodustavate riiklike programmide järel jõudis kariloomade arv rekordtasemele. Kuid sel talvel võttis külm ära umbes 80 protsenti karjamaast, mistõttu loomakasvatajatel on pinnalpüsimiseks hädasti vaja uusi neljajalgseid hoolealuseid.Kui rahvusvaheliselt suudetakse Mongoolia hüvanguks rahakotist välja pigistada 10 miljonit dollarit, nagu abiorganisatsioonid ja pangad lubavad, võib see anda riigile lootust ka saada uusi laene järgmisel aastal. Nimelt kõlgub Mongoolia majanduse kohal Damoklese mõõgana riigivõla tähtaeg.Tšingis-khaani lapsepõlvemaaks olnud riik kannatab suuresti toorainete hinnalanguse pärast. Praeguseks on kehva majandusliku järjega võitlemine tühjendanud Mongoolia valitsussektori rahakukru ja tugrik on läbi teinud ajaloos enneolematu languse. Sestap kõlab kõige tipuks mongolitele kaela langenud zud sealsele majandusele lausa Hiiobi sõnumina, kui rahvusvahelist abi ei õnnestu hankida.
Autor: Mait Kraun, kaasautor
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Nädala börsiuudised: piimast on saanud uus nafta?; piimatootmine jätkuvalt kõrge; selle aasta nisutoodang võib olla oodatust suurem; Trigon Agri keskendub kasumlikule Ukrainale; nafta hinnad tõusevad.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.