Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olav Kärt - iga tunnustus on oluline

Emeriitprofessor Olav Kärt sai kuldse teenetemärgi
Foto: Baltic Agro AS
Maaeluminister Urmas Kruuse andis 23. veebruaril maaeluministeeriumis toimunud Eesti vabariigi 98. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle teenetemärgid.

Kuldse teenetemärgi sai Eesti loomakasvatusteaduse grand old man ja piimakarjakasvatajate mentor Olav Kärt. Palju õnne!

Emeriitprofessori sõnul on tunnustus tema jaoks oluline. „Tunnen siirast rõõmu, et mind on just piimatootjad märganud. Olen neid silmas pidanud kogu oma teadlase kärjääri jooksul. Astudes esimesi samme loomakasvatusteaduses ja hakanud lugema ühte enim tuntumat erialaajakirja Dairy Science, jäi mulle silma artikkel, kus anti ülevaade ühe Ameerika loomakasvatusprofessori elutööst, keda tunnustati elutööpreemiaga. Ka suurmehe elutööd illustreeriv foto, mis oli üles võetud loomade keskel karjamaal, pani mind mõtlema küsimuse üle, kas ka minul on tulevikus midagi farmeritele öelda. Sellele küsimusele võin nüüd vist vastata jaatavalt,“ ütles Kärt Maaeluministeeriumi tunnustuse kohta.   

Olav Kärt peab kõige põnevamaks ajaks 2000-nda aasta algust, kui Eestis läks lahti suure hooga uute lüpsifarmide ehitus ja vanade rekonstrueerimine, kui muretseti liikuvad söödasegistid ja mindi üle lehmade söötmisele täisratsioonilise segasöödaga. 

„See oli täiesti uus situatsioon, meil kellelgi polnud kogemusi kuidas uues olukorras toimida, milline peaks sööt olema, mida peab ratsioon sisaldama. Kõike seda sai eelkõige uuritud kirjandusest ja õpitud koos farmeritega katse-eksituse meetodil. Sooja tänutundega meenutan siinjuures tollast põllumajandusministrit Ivari Padarit ja Ago Kööpi, kellest viimane oli tol ajal ka Loomakasvatusinstituudi teadusnõukogu esimees ja Tõuinspektsiooni peadirektor. Nende panust on raske üle hinnata just algusaastatel loomakasvatusteaduse arengus ja teadlaste lähendamisel praktikale,“ meenutas Kärt ja lisas, et tagasi mõeldes on südant soojendav ka see, millise entusiasmiga esimesed alustajad uusi teadmisi lehmade söötmisest ja pidamisest ammutasid. „Korraldati õpiringe, käidi üksteisel külas kogemusi saamas, kutsuti välislektoreid, käidi õppereisidel välismaal. Mul oli rõõm ja õnn koos nendega seda vaimustust jagada.“ 

Emeriitprofessorina pole Olav Kärt loobunud õppetööst. „Tööd üliõpilastega pean endiselt väga tähtsaks. Just see ühelt poolt aitab ja teisalt sunnib kõige kaasaegsega kursis olema selles kiiresti muutuvas maailmas. Ka loomakasvatusteadus ise ja tõekspidamised loomade söötmisel muutuvad niivõrd kiiresti, et seda arvestamata sul farmerile midagi öelda pole,“ rääkis Kärt.

 

Kvaliteetne silo on odava piima aluseks

Hetkel on loomakasvatajad, just piimanduses tegutsejad, raskes olukorras madala piimahinna tõttu. Olav Kärt jagab omaltpoolt paar soovitust, kuidas paremini ots-otsaga välja tulla.

„Alati tuleb vaadata millise ratsiooniga saadakse kõige odavam piim. Õnneks saavad farmerid hästi aru, et odava piima võti on kvaliteetses silos. Silo tootmisel tehtavaid vigu on raske, enamasti võimatu teiste söötade ja söödalisanditega kompenseerida. Ainult hästi tasakaalustatud söödaratsioon annab odavaima piima, loom ei kuluta energiat tasakaalustamata toitainete elimineerimiseks organismist. Kui vaatame piima väljalüpse vabariigis, siis sealt ju masu välja ei paista ja ei peagi paistma. Ratsioone on hakatud paremini tasakaalustama, silode kvaliteet on eelkõige laktatsiooni alul, kui parimate lehmade piimatoodangud ületavad 70...80 kg päevas ja nende organism on tohutu metaboolse koormuse all,“ selgitas Kärt.

 

Praktiline haridus on nõrk

Olav Kärdi arvates on Eesti piimakarjakasvatajate tugevus just õpihimu. „Olen alati pidanud meie piimakarjakasvatuse tugevuseks haritud kaadrit. Reeglina juhivad farme, eelkõige suurfarme, kõrgema põllumajandusliku haridusega või keskeriharidusega inimesed. Nad on innovatiivsed, avatud kõigele uuele, on kogenud töötama kollektiiviga. Meie piimandussektor lõikab täna nõukogudeaegse haridussüsteemi vilju. Kahjuks on aga tagala tühi, mis sunnib üha enam farme müüma ja enamasti mitte eestlastest omanikele,“ ütles Kärt, kes leiab, et kahjuks Eestis puudub täna loomakasvatuslik rakenduskõrgharidus. „Tänased teadusülikooli õppekavad pole orienteeritud ette valmistama suurfarmis igapäevase töö korraldajaid. Mis puutub Maaülikoolis antavasse loomakasvatusharidusse, siis selle taset on rahvusvaheliselt pidevalt hinnatud ja alati on see peetud rahvusvahelisel tasemel olevaks, seda nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoriõppe tasemel.“

Kommentaar:

Kolleegid Baltic Agro loomakasvatusosakonnast iseloomustavad Olav Kärti:

Olavit saab iseloomustada sõnaga SUUREPÄRANE. Peale põhjalike teadmiste on ta ka suurepärane kolleeg, tähelepanelik ja heatahtlik nõuandja, kes lähtub alati nõu saaja võimalustest. Eeskuju annab ta oma töökusega ning rõõm on näha, et  peale oma pikka töökarjääri endiselt oma tööd naudib. Olavile võib alati helistada  ja nõu küsida, olgu see laupäeva hommik või kolmapäeva õhtu. Farmis käies on näha kuidas mehe silm endiselt särab, kui ta saab jagada oma teadmisi ja kogemusi, ning ta oskab seda teha nii, et igaüks teda vaikselt ja huviga kuulama jääb. 

KES ON KES: Olav Kärt

Hariduskäik: 

Avalikud tunnustused: Rootsi Kuningliku Põllu- ja Metsamajanduse Akadeemia välisliige; Valgetähe orden, V klass; kaks EV Põllumajandusministeeriumi medalit "Kalevipoeg kündmas"

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960