Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 29. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste muudatustest tuleb Euroopa Komisjoni teavitada 2016. aasta 1. augustiks. Täiendavaid tootmisega seotud toetusi rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste eelarvest, millest kuni 8% võib kasutada raskustesse sattunud sektoris tegutsevate ettevõtjate toetamiseks.

„Väikeste ja keskmise suurusega piimafarmide toetuste suurendamine aitab säilitada maapiirkondades väikeettevõtlust. See on ülioluline maapiirkondades töökohtade ja asustuse hoidmisel,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Muudatuse tulemusena hakkavad üle 90% piimakarjadest saama praegusest suuremat toetust.“2017. aastast tõuseb kuni 100 piimalehmaga farmidele makstav toetus piimalehma kohta praeguselt 100 eurolt 200 euroni. 101–400 piimalehmaga farmidele praegu toetust ei maksta, kuid alates 2017. aastast hakatakse maksma 100 eurot piimalehma kohta. 31.12.2015 referentsi järgi puudutab toetus 96% Eesti piimakarjadest.Kui praegu makstakse täiendavat toetust kuni 100 piimalehmaga farmidele aastas kokku 2,024 miljonit eurot, siis koos väikekarjade toetuse suurendamise ja keskmise suurusega karjadele toetusskeemi käivitamisega maksab toetusskeem aastas kokku 5,598 miljonit eurot.Ministri sõnul teadvustab ministeerium kogu piimandussektori keerulist olukorda ja seetõttu otsitakse võimalusi erinevate toetusinstrumentide raames. „Oleme piimandussektoris ette näinud suurprojekti meetme, mille kaudu peaks paranema tootjate turujõud. Likviidsusprobleemide leevendamiseks otsime võimalusi, et erakorralisest toetusest saaks osa kogu piimandussektor,“ sõnas minister.Maaeluminister rõhutas, et tootmiskohustusega otsetoetuste muudatusi ei tohi segi ajada juulis tutvustatud Euroopa Komisjoni kriisipaketiga, mille järgi plaanitakse Eesti põllumajandussektorit toetada erakorraliselt 8,08 miljoni euroga. „Sellele lisandub järgmise aasta riigieelarvesse planeeritud 4,6 miljonit eurot, samuti otsitakse täiendavaid vahendeid tänavuses riigieelarves,“ lisas Kruuse.