Sigade suurenenud suremuse tõttu kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ka sigade Aafrika katku võimalikkust Saaremaal üle 2000 seaga farmis.
Amet sai sigade suurenenud suremusest teate eile ning võttis võimaliku haiguse tuvastamiseks proovid, mis saadeti laborisse. VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul selguvad proovide tulemused homme.
Reedest kuni täna hommikuni on kõnealuses farmis hukkunud üle 30 sea.Saaremaa ja Hiiumaa on siiani ainsad Eesti maakonnad, kus pole seakatku diagnoositud ja kus Euroopa Komisjon pole kehtestanud piirangutsoone.Sel aastal on sigade Aafrika katk diagnoositud Eestimaa viies farmis (kolm Jõgevamaal, üks Järvamaal ja Lääne-Virumaal). Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Ravi puudub ja taudi edasise leviku tõkestamiseks tuleb sead hukata. Inimestele see katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul puudub seakatku vastases võitluses vajadus kaitsejõudude kaasamiseks, kuna jahimehed on kõik seni riigi poolt seatud ülesanded täitnud. Seda kinnitavad nii metssigade küttimise kui ka leitud metsseakorjuste matmise numbrid.
Möödunud nädalal Saaremaa jahimeeste leitud metsseakorjuselt võetud proovide tulemus osutus laboris sigade Aafrika katkule positiivseks
Saarte jahimeeste selts (SJS) pöördus läinud nädalal uuesti veterinaar- ja toiduameti poole, et viidaks läbi Matsirannast leitud metsseakorjuse kordusproov sigade Aafrika katku suhtes.
Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) sai laborist kinnituse eilsele kahtlusele, et Saaremaal Valjala valla Sakla külas asuvas 2700 seaga farmis on sigade Aafrika katk. Nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestati taudipunktis karantiin, sead hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.