Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsandustoetused peavad arvestama kõigi metsaomanikega
Keskkonnaministeerium on esitanud kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 "Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga.
Muudatuste lühikokkuvõte
Muutmise aluseks on SA Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliidu esitatud ettepanekud ja rahaliste vahendite vähendamisest tingitud otsused. Metsaühistu toetuse andmisel on eesmärk panustada eelkõige aktiivsesse metsamajandamisesse, mistõttu on kavandatud muuta määrust selliselt, et metsaraie korraldamise toetamiselt minnakse üle erinevate metsakasvatustööde korraldamise toetamisele. Olulise muudatusena on lisatud nõue, et metsa uuendamise ja metsa inventeerimise toetuste taotlused esitatakse edaspidi PRIA e-teenuse keskkonna kaudu – see vähendab menetlustoiminguga seotud paberimajandust ning lubab esitatud andmeid töödelda lihtsamalt ja kiiremini.1. Toetust taotleval metsaühistul peab olema vähemalt 200 liiget.2. Toetust ei saa äriühingutest eraõiguslikud juriidilised isikud, v.a metsamaaparandustööde toetuse puhul.3. Nõustamistoetus otsustatakse tulemusmõõikute põhjal, kuna see võimaldab toetusraha jaotada õiglasemalt. Metsaühistud, kes on panustanud erinevatesse metsamajanduslikesse tegevustesse aktiivsemalt, saavad raha rohkem ja vastupidi. Nõustamist kuni 15 tunni ulatuses ühe erametsaomaniku kohta kalendriaastas edaspidi riiklikult ei toetata. Edaspidi arvestatakse toetust metsaomaniku järgi, mitte tundide arvestuses.4. Metsaühistu toetuse andmisel ei arvestata enam puidumüüki, vaid metsakasvatuslike tööde korraldamise mahtu, kus on arvestatud Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 (edaspidi MAK 2020) esitatud tegevustega, mille mahtu tuleb suurendada.5. Edaspidi on ettemaksu võimalik taotleda lisaks metsaühistu toetusele ka nõustamistoetuse korral, et metsaühistul oleks võimalik oma tegevust planeerida ja pidevalt teenuseid pakkuda.6. Metsa uuendamise toetust arvestatakse edaspidi pindala põhjal, mis muudab taotluse menetlemise lihtsamaks. Samuti ei pea metsaomanik enam esitama taimeostuga seotud kuludokumente.7. Metsa uuendamise toetuse taotlemisel peavad metsamaa inventeerimisandmed olema kantud metsaregistrisse, et veenduda, et toetust taotletakse metsamaa uuendamiseks, mitte muu maa metsastamiseks.8. Metsa uuendamise ja metsa inventeerimise toetuste taotlused esitatakse edaspidi PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.9. Pärandkultuuri toetust saab taotleda objektile, mis on kantud Eesti Looduse Infosüsteemi pärandkultuuriobjektide nimekirja.Allikas: Seaduseelnõu seletuskiri
Eesti Erametsaliidu volinike koosolek on seisukohal, et siseriiklike metsandustoetuste mahu järsk vähendamine annab metsaomanike ühistegevusele ja metsanduse arengukava täitmisele tõsise tagasilöögi.
Eelnõuga seatakse toetuste taotlemise üheks tingimuseks, et metsaühistul peab olema vähemalt 200 liiget. Selline muudatus karistaks mitte üksnes väiksemaid ühistuid, vaid eelkõige nende metsaomanikest liikmed.Eesti Erametsaliit on seisukohal, et ühistule endale peab jääma võimalus otsustada, kui suure liikmete arvuga tal on võimalik osutada oma liikmetele kvaliteetset teenust. Ühistu liikmete arvuga on juba praegu seotud ühistu- ja nõustamistoetus, teisi toetusi on õiglane maksta kõikidele ühistuga liitunud metsaomanikele. Veel seatakse keskkonnaministri määruse eelnõus toetuse saamise tingimuseks see, et toetust saab taotleda üksnes füüsilisest isikust metsaomanik. Eesti Erametsaliit on seisukohal, et kuna metsaühistuga saavad liituda nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust metsaomanikud, siis tuleb kõiki ühistuga liitunud metsaomanikke sõltumata nende omandivormist kohelda võrdselt. Seni on metsaomanike õiglase kohtlemise taganud praktika, et toetuste määramisel on eelisjärjekorras saanud raha väiksemad taotlused. Väiksemate metsaomanike innustamiseks on see piisav ja täiendav eristamine ei ole õiglane ja põhjendatud.Eesti Erametsaliit peab oluliseks jätkata 2015. aasta mahus metsaomanike metsakasvatustööde ning metsaühistute arengu riigipoolset toetamist. Metsamajandus on Eesti majanduse, regionaalarengu ja tööhõive seisukohalt üks võtmevaldkondi, mille arengu tagamiseks on tähtis erametsaomanikke motiveerida. Siseriiklikud metsandustoetused on suunatud riigi pikaajalisele huvile vastavale metsamajanduslikule tegevusele, mida metsaomanik oma piiratud majanduslike võimaluste või metsaomandi väiksuse tõttu ei pruugi olla võimeline ellu viima. Nii toetatakse eelkõige tegevusi, mis enam kui ühe metsaomaniku poolt korraga läbi viiduna annavad võimaluse kulude kokkuhoiuks või efektiivsuse tõstmiseks. Nende toetuste abil aktiveeritakse metsaomanikke metsi majandama – metsamajanduslikke töid tegema, puitu turule tooma ning nende tegevuste tulemusena laekub riigikassasse ka suurem hulk makse ja tekivad töökohad.Allikas: Äripäeva Metsanduse kuukiri
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
6
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele