Tänavu tõstetakse püünele Peipsi maitsed

Et väärtustada rohkem Eesti eri piirkondade kööki ja kohalikku toidukultuuri, on maaeluministeerium algatanud traditsiooni valida igal aastal välja üks Eesti toidu piirkond ning kuulutada välja selle piirkonna maitsete aasta. Esimeseks toidupiirkonnaks sai Hiiumaa. Lohusuu kalalaat ja Lüübnitsa sibulalaat. Ja 1. mail avaüritusena peetav Peipsi toidu pidu, mil Alatskivi lossis kaetakse laud 200 inimesele. Kohaliku toiduga seotakse ka Peipsi teine järvefestival, mis algab Vasknarvas ning liigub juulis läbi kümne sadama.

Tohutu toidurikkus

Alates 1. maist on erilise tähelepanu all Peipsimaal püütud, kasvatatud ja toodetud toit. Kohalikke maitseid peaks leidma nii siinsetes söögikohtades kui ka hooaja jooksul toimuvatel kultuuriüritustel.Kui jagada toit kolme ossa - tooraine, retseptid ja söögikohad -, siis esimesega on Peipsimaal väga hästi, kinnitas MTÜ Peipsimaa kogukonnaköögi eestvedaja Tauno Laasik."Olen nõus väitega, et maal elavad ainult rikkad inimesed. Eriti rikkad oleme siin Peipsi ääres, sest meil on nii puhas, maitsev ja väärtuslik tooraine. Nüüd peaksime hakkama rikkust jõukuse vastu välja vahetama ja ka teistele head asja pakkuma."Laasiku sõnul pole murekohaks ka kohalikud retseptid, mida on eri paikades usinalt kogutud. Ida-Virumaalt on andnud suure panuse Lohusuu kultuuriselts Logovest, kes on koondanud traditsiooniliste toitude retseptid kogumikku "Peipsi maitsed".Seltsi esinaine Natalja Tumanova lubas eile, et kogumik saab järje. "Kuna retsepte tuleb kogu aeg juurde, tahame välja anda 100 retsepti korralike kaante vahel, mis oleks ühtlasi kingitus Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks."Peipsimaa toidu kõige nõrgemaks lüliks on Laasiku hinnangul söögikohad."Oleme üsna palju kinni šnitslis ja seljankas. Peame sellest kuidagi üle saama ja kasutama rohkem seda väärtust, mis meil on. Kodus sööme ju kogu aeg kala, jõhvikaid ja seeni, aga millegipärast toidukohtades see ei kajastu."Seepärast on Peipsi maitsete aastal oodata rohkelt koolitusi. "Toome Eesti tipprestoranide kokad koos meiega süüa tegema ja rääkima sellest, et kohalikku toorainet võiks julgemini kasutada," ütles Laasik.Hiiumaa turismiliidu juht Ly Kauks tõdes, et Eesti toidu sihtkohaks olemine on aidanud tõsta nii söögikohtade, toidutootjate kui ka põllumeeste kvaliteeti."Positiivne tähelepanu mõjub väga hästi. Kõigepealt peame ise kohapeal uskuma sellesse, et meil on hea ja tervislik toit. Viis aastat tagasi oli Hiiumaal maine, et ega siin süüa ei saa. Nüüd enam sellist juttu ei räägita. Nii et kasu tuleb ja raha tuleb ka," kinnitas Kauks, soovitades Eesti toidu piirkonnaks olemisest viimast võtta.Mis on Peipsi kandil vastu panna hiidlaste tuulekala festivalile, kohvikute päevale ning hiiu kala ja õlle festivalile?