Mati Koppel: Kaunviljade kasvupind Eestis suureneb
18. jaanuaril tähistatakse ülemaailmset kaunviljade päeva, rahvusvaheliselt siis pulsede päeva nime all. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu kaunviljadele kui maailma rahvastiku toidus olulisele valguallikale. Eestis kasvatatakse kaunvilju 54 500 hektaril ja nende kasvupind on viimastel aastal jõudsalt suurenenud, kirjutab Maablogis Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel.
Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23% ja põldoad 30% valku. Koduloomade, -lindude ja ka kalade jõusöötades on valgu osakaal saadud enamjaolt just kaunviljade seemnete lisamisega. Vähemoluline ei ole ka kaunviljaliste taimede ja Rhizobium bakterite koostöös seotud õhulämmastik, mis jääb peale koristust taimejäänustena mulda järgnevatele taimedele toitaineks. Seega saame öelda, et kaunviljad toidavad nii inimesi, loomi kui ka taimi.
Kaunviljad kasvavad Eestis üha suuremal kasvupinnal
Uus tulija Eestimaa põldudel on sojauba
Et elu veereks hernena
Esmakordselt tähistati ülemaailmset kaunviljade päeva kaunviljade aasta raames 2016. aasta 6. jaanuaril 36 riigis toimunud 141 erineva ettevõtmisega, millest sai osa 21 miljonit inimest.
Kaunviljade päeva tähistamisel saavad kõik soovijad lihtsalt osaleda. Selleks ei ole tarvis muud, kui süüa kaunviljadest valmistatud toitu ja jagada seda ürituse organiseerijatega sotsiaalmeedias kasutades teemaviidet #GlobalPulseDay.
Täpsemat informatsiooni ülemaailmse kaunviljade päeva kohta leiab SIIT.
Mati Koppel
Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor
Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.
Pollumajandus.ee toetajad:
