18. jaanuaril tähistatakse ülemaailmset kaunviljade päeva, rahvusvaheliselt siis pulsede päeva nime all. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu kaunviljadele kui maailma rahvastiku toidus olulisele valguallikale. Eestis kasvatatakse kaunvilju 54 500 hektaril ja nende kasvupind on viimastel aastal jõudsalt suurenenud, kirjutab Maablogis Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel.

- Mati Koppel: Kaunviljade kasvupind Eestis suureneb
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kaunviljad on maailma rahvastiku toidus olulisel kohal kui valguallikas, paljudes Aasia ja Aafrika riikides on kaunviljadest saadav valk tihti ainus, mida inimesed saavad endale lubada. Herneseemned sisaldavad keskmiselt 23% ja põldoad 30% valku. Koduloomade, -lindude ja ka kalade jõusöötades on valgu osakaal saadud enamjaolt just kaunviljade seemnete lisamisega. Vähemoluline ei ole ka kaunviljaliste taimede ja Rhizobium bakterite koostöös seotud õhulämmastik, mis jääb peale koristust taimejäänustena mulda järgnevatele taimedele toitaineks. Seega saame öelda, et kaunviljad toidavad nii inimesi, loomi kui ka taimi.
Kaunviljad kasvavad Eestis üha suuremal kasvupinnal
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uus tulija Eestimaa põldudel on sojauba
Artikkel jätkub pärast reklaami
Et elu veereks hernena
Artikkel jätkub pärast reklaami
Esmakordselt tähistati ülemaailmset kaunviljade päeva kaunviljade aasta raames 2016. aasta 6. jaanuaril 36 riigis toimunud 141 erineva ettevõtmisega, millest sai osa 21 miljonit inimest.
Kaunviljade päeva tähistamisel saavad kõik soovijad lihtsalt osaleda. Selleks ei ole tarvis muud, kui süüa kaunviljadest valmistatud toitu ja jagada seda ürituse organiseerijatega sotsiaalmeedias kasutades teemaviidet #GlobalPulseDay.
Täpsemat informatsiooni ülemaailmse kaunviljade päeva kohta leiab
SIIT.
Mati Koppel
Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.