Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 23. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellise prognoosi annab Aigro, sest on kursis maailma viljaäris toimuvaga. "Probleem on lihtne, Euroopas ja Põhja-Ameerikas on tootmiskulu kõrgem, kui Lõuna-Ameerikas või Musta mere äärsetes riikides, nagu Ukraina ja Venemaa. Näiteks müüs Musta mere piirkond sel aastal mitu miljonit tonni otra, hinnaga alla 150 dollarit laeva laadituna ja sealsed põllumehed on selle hinna juures korralikus kasumis. Meie kokkuostjatele on hind veel madalam, sest laevatuskulu Läänemerest on 5 eurot tonni kohta suurem kui Mustast Merest. See tähendab, et meie hind tuleb veel madalam ja teraviljakasvataja ise saab lõpuks kätte 110 -115 eurot tonni kohta kodus. Selle hinnaga ei suuda ta ennast enam majandada. Küll aga sobib see hind Musta mere regiooni tootjale," selgitas Aigro.

See protsess on kestnud juba 5. aastat. "Lõuna-Ameerika, Venemaa ja Ukraina on väga aktiivselt oma kasvupindu suurendanud. Tarbimine aga on kasvanud aeglasemas tempos ja on tekkinud ületootmine. Maailmas on maad nisu all liiga palju, kuskil 15-20 miljonit hektarit võiks olla vähem. Nüüd on küsimus, kuidas seda pinda vähendada? Kui me seame mingid külvipiirangud või sööti jätmise kohustused, siis Musta mere piirkond ja Lõuna-Ameerika saavad sellest vaid hoogu juurde. Kui me kasutaks mõnda toetusmeedet, siis jäämegi toetusi suurendama ja sellest pole ka abi, pigem on surve toetuste vähenemisele," ütles Aigro. "Sellises olukorras peaks osa maad tulema tootmisest välja piirkonnas, kus omahind on kõige kõrgem. See on kõrgem näiteks Soomes ja Prantsusmaal, kus on aga pikkade traditsioonidega tootjad, kes ei karda paari rasket aastat - neil on väga tugevalt kapitaliseerinud ärid, teraviljatootmine on nende elustiil, laod on täis aga nad toodavad edasi. See halb aeg peab kestma pikemalt, et nad lõpetaks."Aigro sõnul on selle probleemi lahendamiseks kõige olulisem pöörata tähelepanu efektiivsusele. "Tonni omahind tuleb võimalikult alla ajada. Mida madalamalt sa suudad toota, seda paremini sa konkurentsis oled. Samuti on oluline teha tarku otsuseid, ja külvata kultuuri, mille vastu on nõudlust. Ning vähe oluline ei ole ka riskijuhtimine. Näiteks just täna pakutakse kollase herne eest sügisesse kõrget ja põllumehe jaoks kasulikku hinda. Ei oleks tark seda kasutamata jätta."Mida siis tasub kasvatada?

Aigro ei taha ennustada aga mõne soovituse siiski annab. "Tuleb olla paindlik ja jälgida trende. Ma arvan et näiteks otra, selle madala hinna tõttu, ei ole meie põllumeestel mõtet kasvatada. Hetkel on raps hea hinnaga ja turg on olemas. Kollane hernes on siiamaani hea, aga võib tulla ületootmine ja see viib hinna alla," soovitas ta. "Põllumehed on altid proovima ka uusi põnevaid kultuure. Küll neile meeldivad speltad, kanep, sinep jms. Kui see kultuur ka tõesti meie oludes kasvab ja saaki annab, siis nad proovivad. Samas olen ma kindel, et niššitoodetele peab olema turg ja siis alles sellele järgnema tootmine. See kehtib näiteks soja puhul, oana ekspordiks seda ei tasu küll kasvatada."