Enamus maheviljast läheb ekspordiks

Enamus maheviljast läheb ekspordiks   Foto: Postimees/Scanpix

Mahepõllumajanduse registri andmetel kasvatati 2015. aastal maheteravilja Eestis 24 175 hektaril, 2016. aastal oli see pind juba 29 022 hektarit. Huvi maheteraviljakasvatuse vastu stimuleerivadki eelkõige head ekspordivõimalused, tänu millele on oma toodangu eest võimalik saada märksa kõrgemat hinda kui tavateravilja eest.

"2015. aastal läks Wiru Vili TÜ müüdavast viljast ekspordiks 90%, 2016. aastal see suhtarv veidi kukkus, kuid eksport oli siiski valdav," ütles mahetootjate ühistu Wiru Vili tegevjuht Meelis Maks. "Maailmaturul kasvab nõudlus mahevilja järele ja ka Eestis on mahevilja pakkumine tõusuteel. Viimane hooaeg ei olnud põllumehele kerge, sest saagid jäid nii mahe- kui ka tavavilja osas suisa kolmandiku võrra varasemast väiksemaks. Võib öelda, et kui aastaid tagasi oli maheviljakasvatus väheste entusiastide pärusmaa, siis nüüd kasvab mahevilja kasvupind aasta aastalt ning seda tõukab tagant jätkuv nõudlus mahetoodete järele. Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine." 

Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) tegi 2016. aasta sügisel Maaeluministeeriumi tellimusel Eesti mahetoodangu 2015. aasta ekspordi (sh Euroopa Liidu riikidesse) uuringu, millest selgus, et eksporditi peamiselt taimseid tooteid, sh teravilja, kaunvilju, õlikultuure, rapsikooki, jahu-, pasta- ja pagaritooteid, alkoholi, puu-, köögivilja- ja marjatooteid, taimeteesid. Euroopa Liidu riikidesse müüdi rohkem kui 80% toodetest.Kokku eksporditi Eestist mahetooteid EKI hinnangul 15,56 mln euro väärtuses, millest 14,42 mln moodustas taimsete toodete ja 1,14 mln loomsete toodete, sh elusloomade müük. Lisaks eksporditi maheloomi ilma mahedale viitamata rohkem kui 4 mln euro eest. Kõige rohkem eksporditi teravilja, 7,44 mln euro eest, mis moodustab taimsete toodete müügist üle poole.  Eksporditi ka teraviljatooteid ning kohalikust maheviljast valmistatud piiritust ja viina.Võrreldes EMORi 2013. a uuringu andmetega on mahetoodangu eksport kasvanud kahe aastaga üle kahe ja poole korra. 

 "Tootjate huvi mahevilja vastu kasvab, seda näitab ka mahevilja all oleva külvipinna suurenemine," rääkis Baltic Agro AS mahevilja ostu-müügijuht Vallo Tenson. "Pakkumisi jagub, kuid samas on ka kokkuostjate poolne konkurents olemas, nii et suhtleme tootjatega päris tihedalt. Näiteks maksab tavatoidukaer 130 eurot tonn, kuid mahevilja eest pakutakse kohati kuni kaks korda enam. Aga näiteks mahespelta kokkuostuhind on nõudluse järsu languse tõttu hoopis drastiliselt vähenenud."

Piirituseks sobib ka natuke kehvema kvaliteediga mahevili. Estonian Spirit OÜ Rakvere piiritusetehas saadab umbes kaks kolmandikku toodetavast mahepiiritusest ekspordiks, peaasjalikult Šveitsi, Leetu ja Soome. Rakvere piiritusetehase tegevjuht Arno Kangur tõdes: "Maheteraviljale on alkoholi kaudu väärindamist vaja, sest maheviljal pole tera suurus ja langemisarv pagaritööstusele alati sobivad, kuid piirituse valmistamiseks kõlbab selline vili suurepäraselt." Arno Kanguri sõnul on mahepiiritus suure ekspordipotentsiaaliga. "Mahepiiritusest on huvitatud ka ameeriklased, kes valmistavad ise alkoholi tavaliselt maisist ja on meie piiritusest huvitatud just seetõttu, et see on GMO-vaba. Piiritusetööstus annab põllumehele garantii, et ta saab ka oma veidi madalama kvaliteediga viljast lahti," lisas Kangur. Merit MikkMahepõllumajanduse Koostöökogu

Jaga lugu:
Seotud lood
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150