Karl Kask: Piimarindel muutusteta

Märtsi alguses tegi Riigikohus teatavaks määruse TERE saneerimisvaidluses. Riigikohus saatis vaidluse maakohtusse tagasi, tühistades kohtumääruse, millega maakohus võttis vastu TERE avalduse saneerimiskava kinnitamiseks ja määras saneerimiskava hindamiseks eksperdid.

Varsti pärast Riigikohtu määrust teatas Maag Grupp, et on ostnud Nordea ja DNB pangalt kõik nõuded TERE vastu. Uuesti vahetati välja TERE nõukogu ja juhatus.Mida ütleb TERE saneerimismenetluse kohta Riigikohus ja kas sellest saab teha järeldusi, milliseks võib kujuneda selle lõpptulemus?

Riigikohtu põhisõnum on, et kui moodustatud on võlausaldajate rühmad, saab võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava esitada kohtule kinnitamiseks ainult siis, kui selle poolt hääletas igas rühmas vähemalt pool sellesse rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Riigikohus on seisukohal, et erinevalt kava vastuvõtmise üle hääletamisest ei ole praegusel juhul tähtsust sellel, kui suur on rühma kuuluva võlausaldaja nõude suurus ja häälte arv.Riigikohus tühistas alama astme kohtumäärused põhjusel, et kohtud ei kontrollinud rühmade moodustamise õigsust ega seda, millised olid rühmade hääletustulemused. Riigikohus viitab määruses üsna selgelt ka võimalusele, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada, kuigi seaduse järgi saab seda teha vaid alama astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

Võlausaldajatele, kellele TERE juba pikka aega võlgu on ja kelle nõuded on pandiga tagamata, tähendavad viimased arengud piimarindel seda, et pikaks veninud saneerimisprotsessil ei ole olnud ühtegi käegakatsutavat tulemust, nende õigused on siiani olnud reaalse kaitseta ja nad on sama ebakindlas olukorras, kui nad olid aasta tagasi. Ainus erinevus võrreldes aastataguse ajaga on see, et vahetunud on suurvõlausaldaja, kelle kavatsused võlausaldajate suhtes ei ole teada. Pankade puhul oli vähemalt arusaadav, et nad ei soovi piimasektoris pikalt viibida vaid nad keskenduvad oma põhitegevusele.

Ühtlasi on TERE ümber seni toimunu tõsine mõttekoht seadusandjale. Saneerimisseadus tuleb kindlasti kriitilise pilguga üle vaadata, sest seadus ei tohiks võimaldada olukorda, kus toimuvad vaidlused väga formaalsete küsimuste üle. Selline oli ka äsjane Riigikohtusse jõudnud vaidlus, kus ei hinnatud TERE saneerimise edukust vaid ainult seda, kas kohtul oli õigus vastu võtta TERE avaldus saneerimiskava kinnitamiseks, mida TERE võlausaldajad heaks ei kiitnud. Võlgnikule erinevate juriidiliste võimaluste andmisele lisaks peab seadus kaitsma efektiivselt ka võlausaldajaid. Seadusandja poolt antud saneerimisprotsessi venitamise võimalused sellist kaitset ei paku.Sel põhjusel ei vasta pikaleveninud kohtuvaidlus ka põhiküsimusele, kas TERE on pankrotis või mitte.Karl KaskAS Sorainen vandeadvokaat