• 30.03.17, 11:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Seakasvatused täidavad bioohutuse nõudeid üha hoolsamalt

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis märtsis bioohutusnõuete täitmist kõikides Eestis registreeritud seapidamiskohtades. Veterinaarametnikud kontrollisid kokku 194 seakasvatust, millest 143 kohas peeti sigu. Möödunud aasta juulis peeti sigu 191 farmis.
Seakasvatused täidavad bioohutuse nõudeid üha hoolsamalt
  • Seakasvatused täidavad bioohutuse nõudeid üha hoolsamalt
  • Foto: Postimees/Scanpix
Tehti üheksa ettekirjutust, neist seitse ettekirjutust sigalat ümbritseva tarastuse parandamise vajaduse kohta. Üheksast puudustest on seitse tänaseks likvideeritud ja kaks likvideerimisel. Täna vastab nõuetele 99,3 protsenti seakasvatustest.
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kauba sõnul suhtuvad seakasvatajad bioohutusnõuete täitmisse täie tõsidusega. „Bioohutusnõuete täitmine ja teadlikkus nõuetest on tänu veterinaarametnike kontrollidele ja nõustamisele oluliselt paranenud. Seakatku oht Eestis püsib ja nõuab seakasvatajatelt järjepidevat hoolsust,“ ütles Kaup.Veterinaarametnikud kontrollisid bioohutusmeetmete täitmist ja nende igapäevast rakendamist, näiteks kuidas toimub inimeste ja sõidukite pääs loomakasvatushoone alale, desobarjääride olemasolu ning sööda nõuetekohast säilitamist.Kõik seakasvatamiseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Võimaliku taudipuhangu korral farmis on kompensatsiooni võimalik taotleda vaid nendel seakasvatajatel, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud.   Kokku kasvatati Eesti seakasvatustes märtsikuise kontrolli hetkel 278 744 siga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.09.25, 15:43
FJDynamics hoogustab Eesti põllumajandust põnevate uute lahendustega
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele