Millega toita maailma?

FAO statistikast selgub, et ligikaudu veerand ehk 1,9 miljardit meie hulgast on lapsed ehk vanuses 0-15 aastat. Suurem osa neist ei peaks tööl käima, kuid kuna enamus lastest on arngumaades, siis osaliselt on ka nemad hõivatud erinevates ametites.), mis on tänaste arengute jätkudes reaalne lähima kahekümne aastaga.

Suurim tööd pakkuv sektor maailmas on teenindus, kus töötab ligikaudu 1,7 miljardit inimest. Teine väga suur osa inimestest töötab põllumajanduses: 1,4 miljardit inimest. Kui arenenud maades on põllumajanduses töötajate hulk väga väike, vaid 3-4% elanikkonnast, siis 88% põllumajandustöötajatest asuvad arengumaades.Üllatavalt vähe, ehk vaid 0,8 miljardit inimest töötab tööstuses. Vanureid ehk üle 64 aastaseid on 0,58 miljardit, kes peaksid enamuses pensionil olema. Töötuid on 0,43 miljardit inimest ja ligikaudu sama palju ehk 0,4 miljardit on ettevõtjad, firmade omanikud ehk tööandjad.Mida sööme ja joome?

Maakera elanikkond järjest kasvab ning sööjaid tuleb üha juurde. Aastaks 2050 on inimesi prognooside kohaselt juba üle 9 miljardi ning toitu on vaja tänasega võrreldes toota 70% enam.FAO statistika järgi on kõige enamlevinud teraviljadel põhinevad toidud, mis moodustavad ligikaudu 25% kogu söögi kogusest. Selle hulka ei loeta õlle valmistamiseks kulunud otra. Suurim osa teraviljadest on kolmel kultuuril: riis, mais ja nisu. Näiteks riis kasvab 11% põllumajandusmaast ehk üle 150 miljoni hektaril. Lähima kolmekümne aasta jooksul prognoositakse terviljade toodangu kasvu kuni 20%.Meie jaoks üllatavalt suur osatähtsus kogu maailma toidust on taimsetel õlidel (soja, päevalill, raps jt.), praegu ligikaudu 10%. See on ka sektor, mis on kõige enam aastate jooksul arenenud. Näiteks 1970. aastal oli taimsete õlide osatähtsus poole väiksem ning nende kasutamise kasvu prognoositakse 2050. aastaks praegusega võrreldes kahekordseks.Samas meile väga oluline liha on maakera toidust üllatavalt alles kolmandal kohal ehk veidi alla 10%. Lihade tarbimine on tasapisi laienenud, eelkõige linnuliha osas ja prognoositakse kasvu jätkumist analoogiliselt taimsetele õlidele.  Suhkur on lihaga praegu ligikaudu sama osatähtsusega. Erinevus on vaid selles, et suhkru mahud ei ole oluliselt kasvanud ning ei prognoosita ka eriti suuremat tarbimist.Kartul ja teised tärklist sisaldavad juurviljad moodustavad 7% maakera toidust ning piimatooted samuti vaid 7%. Piimatootete osatähtsus on viimase mõnekümne aasta jooksul veidi kasvanud ja prognoositakse jätkuvat tõusu.Veidi vähem, ehk 6% toidust, moodustavad erinevad köögiviljad. Puuviljad, välja arvatud veiniks kasutatavad viinamarjad on meie menüüst 6% ja alkohoolsed joogid 4%.Pulsed, ehk liblikõieliste kultuuride kuivatatud seemned (hernes, uba, lääts jt.) moodustavad 4% kõikidest toitudest. Nende osatähtsuse kasvu prognoositakse veelgi, kuna need on kõige odavam proteiiniallikas, samas kõige väiksema vee ja energia jalajäljega.Kõik muud võimalikud toidud, millest suurema osa moodustavad kalad ja erinevad mereannid, moodustavad 11%.75% maakera toidust tuleb 12 taimeliigist ja 5 loomaliigist