„Roheline on hea“ on tõsi, kui tegemist on nisu lehtede ja viljapeadega. Päikesevalgus on meie ainus tasuta saadav energiaallikas – kuid fotosüntees saab toimuda ainult taime rohelistes kudedes.
- Kuidas tõrjuda helelaiksust ja soodustada tera täitumist nisul? Foto: Agrofoto Denmark
Roheline lehepind suureneb kiiresti võrsumise kasvufaasis, kui on arenenud kõrvalvõrsed, samuti kõrsumise faasis, kui iga 5–10 päevaga rulluvad lahti uued lehed.
Pärast õitsemist fotosünteesivad 2 ülemist lehte ning viljapea, tootes põhiosa seemnete täitumiseks vajalikust energiast ja määrates sellega lõpliku saagi.
1000 tera mass on oluline saagi parameeter, mida mõjutab kõige rohkem kasvuhooaja hilisem aeg, kuna viljapeade arv ja terade arv peas on fikseeritud juba viljatupe avanemise faasis. Optimaalseks peetakse pikka tera täitumise perioodi, kuna saagikus võib iga päevaga suureneda 200 kg hektari kohta – kuid ainult juhul, kui rohelised taimekoed on kahjustamata.
Liiga varakult taime vananemise ja rohelise lehepinna puudumise põhjuseks võivad olla ilmastikutingimused nt põud, toitainete puudus aga ka taimehaigused, mis lehed hävitavad.
Fungitsiidide kasutamise strateegial (toode, ajastus, kulunorm) on ülisuur mõju tera täitumise efektiivsusele ja võimalusele kasutada kultuuril maksimaalselt päikesevalgust suure ja kvaliteetse saagi moodustamiseks.
Seega mis on parim strateegia?
Kõige olulisema viimase fungitsiidi pritsimise optimaalne ajastus on välja arenenud lipuleht (kasvufaas 39) ja loomise lõpp, kui viljapea on lehetupest täielikult vabanenud (kasvufaas 59–61). Sellisel jagatud pritsimisel on ühekordse pähikut kaitsva tõrje ees mitmeid eeliseid.
Jagatud tõrje esimese pritsimise (kasvufaas 39), nimetatakse sageli T2 pritsimiseks, eesmärk on kaitsta kõige olulisemat lehte – lipulehte (kõige ülemine leht), millest üksinda sõltub umbes 40% saagist ja tehes seda niipea kui see on lahti rullunud. Ülevalt teine leht saab pritsimislahusega kaetud, kui kasutatakse vähemalt 150 liitrit vett. Selleks ajaks on ülevalt teises lehes olemas varjatud nakkus või juba nähtavad haigustunnused, kuid lipulehte aitab see pritsimine hoida kauem rohelise ja tervena ja lükata edasi helelaiksuse leviku lipulehele ja pähikutele.
Jagatud tõrje teine pritsimine (kasvufaas 59–61), nimetatakse sageli T3 pritsimiseks, tehakse niipea kui viljapea on täielikult välja arenenud ja kindlasti enne õitsemist. Kasutades vähemalt 200 l vett kattuvad pritsimislahusega nii viljapea kui ka lipuleht, jätkates selle tähtsa lehe kaitset kauem alates eelmisest pritsimisest. See on ka hea aeg kasutada insektitsiidi lehetäide tõrjeks.
Kasutatav kulunorm sõltub suuresti sellest, kui kaua aega kaitse peaks kestma, olles heas korrelatsioonis toote kulunormi ja toimimise ajaga. Enamikel juhtudel vajab jagatud tõrje korral T2 pritsimine natuke suuremat kulunormi võrreldes T3 pritsimise ajaga. Kuna aeg kahe tõrje vahel, mis taime juurdekasvu peab kaitsma, on suhteliselt pikk võrreldes hooaja alguse pritsimisega, peab ka fungitsiidi mõju kestma kauem. Kaasaegsed fungitsiidid on väga tõhusad ja nende doseerimine paindlikum võrreldes vanemat tüüpi toodetega ja ravitoime vastab täpsemalt valitud kulunormile.
Optimaalne summaarne kulunorm jagatud pritsimise strateegial sõltub haiguste survest ja otsuse langetamisel tihtipeale ka teravilja maailmaturu hinnast, kuid enamikel juhtudel peaks see jääma ½ ja ¾ registreeritud täiskulunormi vahele.
BASF pakub kahte varianti SDHI fungitsiide:
- Toimeainet fluksapüroksaad sisaldavad tooted Ceriax, Adexar, Librax ja Priaxor.
- Toimeainet boskaliid sisaldavad tooted Viverda ja Bell Super.
Toote valimisel tuleb peamiselt keskenduda kahele asjale:
1) Pikaajaline ennetav toime, et kultuur oleks kaitstud uute nakatumiste eest, sest vihma ja tuule abil toimub seenhaiguste eoste pidev levik lehelt lehele ja taimelt taimele.
2) Tugev raviomadus, mis aitaks tõrjuda juba olemasolevat, kuid veel silmaga nähtamatut infektsiooni ja võimaldaks paindlikku pritsimise ajastust, kuna ilmastikutingimused ja pritsi kasutamisvõimsus võivad sageli tõrje edasi lükata optimaalsest hilisemale ajale.
Niinimetatud SDHI-grupi keemia on innovatsiooni viimane sõna teravilja fungitsiidide toimeainetes ja on laialdaselt kasutuses peamistes teravilja tootvates riikides nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Sama kehtib ka Eesti kohta, kus enamus T2 pritsimiseks valitud preparaatidest sisaldavad selle grupi toimeaineid.
- Talinisu pritseskeem 2017 Foto: BASF Agro
Fluksapüroksaad on väljapaistvate raviomaduste ja pika toimeajaga fungitsiid. See kombineerituna triasoolide-klassi epoksikonasooli või metkonasooliga kehtestab Euroopa standardi helelaiksuse tõrjel ja saagikuse tagamisel. Nii Ceriax kui ka Priaxor sisaldavad ühe toimeainena ka püraklostrobiini. Peale panuse haiguste tõrjele, suureneb püraklostrobiini abil ka kultuuri stressitaluvus. Tänu sellele väheneb või lükkub edasi nt põua ja tugeva ultraviolettkiirguse negatiivne mõju.
Boskaliid on väga hea ennetava mõjuga, püsib pikka aega lehe pinnal takistades seeneeoste idanemist ja õhulõhede kaudu taime nakatamist. Viverda ja Bell Super’i raviv mõju tuleneb epoksikonasooli sisaldusest – laialdaselt tunnustatud kui parim ravitoimega triasool turul. Ceriax’i juba tuntud „õde“ on Viverda, mis 3-toimeainelisena sisaldab samuti püraklostrobiini.
Kasutades eespool kirjeldatud jagatud pritsimise strateegiat koos ühega neist BASF’i SDHI fungitsiididest, olete teel saamaks parima väljanägemisega kultuur ja optimaalseim tulu.
Alo Põldmaa, BASF Agro
Stefan Ellinger, BASF Agro
Seotud lood
Maisi soodsa kasvuperioodi korral võib tekkida probleem, kus tärklisesisaldus silos on optimaalseks söötmiseks liiga kõrge. Seedimata tärklis vatsas ja peensooles langetab söödaväärindust, tekitades loomakasvatajale rahalist kahju.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele