Tõhustatakse infokogumist ja -vahetust, mis peaks kaasa aitama maheseemne ja -loomade pakkumise suurenemisele vastavalt mahetootjate vajadustele. Erandid tavaseemne ja -loomade kasutamiseks on kavas kaotada 2035. aastal, kuid lõppkuupäeva võidakse ka ettepoole tuua või edasi lükata sõltuvalt maheseemne ja -loomade kättesaadavusest.
Ettevõtetel, kus on nii mahe- kui ka tavatootmine, lubatakse seda jätkata tingimusel, et tegevused on selgelt ja tõhusalt eristatud.
Rühmatunnustamine väiketootjatele peaks nende tegevust lihtsustama ja soodustama mahepõllumajandusele üleminekut.
Parem kontroll impordi üle, võttes kasutusele ühtsed standardid. Pärast kolmandatele riikidele kohanemiseks antud üleminekuperioodi võivad tarbijad arvestada sellega, et ka kolmandatest riikidest pärit toodang vastab ELi mahenõuetele.
Praegusest „võrdväärsuse“ põhimõttest, mis nõuab impordi puhul kolmandatest riikidest sarnaseid, kuid mitte samu standardeid, on kavas loobuda viie aasta jooksul. Seda võib Komisjon kahe aasta võrra pikendada, juhul kui tekivad tarneprobleemid teatud toodete osas. Sellisel juhul võib importida ka tooteid, mis ei vasta täielikult ELi mahenõuetele (nt teatud kliimaolude tõttu).
Mahetoodete pestitsiidijääkide osas aitavad saastumise ja pettuste vältimiseks rakendatavad ettevaatusabinõud saastumist tõhusamalt vältida ja panevad vastutuse liikmesriikidele ja mitte ainult mahetootjatele. Saastunud mahetoodete tunnustatuse automaatse kehtetuks tunnistamise asemel, nagu Komisjon algselt välja pakkus, peab Komisjon nüüd analüüsima saastumise põhjusi, enne kui ausaid tootjaid hakatakse karistama. Tootjad aga peavad saastumise vältimiseks rakendama täiendavaid uusi ennetusmeetmeid, mille mitterakendamisel jääb tootja ka temast mitteoleneva saastumise korral ikkagi süüdi.
Liikmesriigid, mis rakendavad mahetoidu puhul keelatud jääkide (nt pestitsiidide) piirväärtusi, võivad seda jätkata, kui lubavad teiste liikmesriikide nõuetele vastavaid mahetooteid oma turule. Neli aastat pärast määruse rakendamist peab Komisjon teavitama saastumise vältimise põhimõtete rakendamise tõhususest ja vajadusel esitama muudatusettepanekud.
Mahetootjate iga-aastane kohapealne kontroll jääb üldreeglina alles, tekib võimalus kohaldada kontrolli iga kahe aasta tagant neile ettevõtetele, keda hinnatakse olevat madala riskiga, kuid igal ettevõttel on õigus nõuda iga-aastast kontrolli, kui ta seda soovib.
Mullapõhine tootmine kui põhimõte - ajaliselt piiritletud erandid Põhjamaadele. Kasvatamine kasvulavades on lubatud Taanis, Soomes ja Rootsis vaid juhul, kui mahetunnustus kehtib enne 28. juunit 2017, ja maksimaalselt kuni 10 aastat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!