Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fotod: Eesti põllumehed Ungaris
Külastati kaht põllumajandusettevõtet - B?csai Agr?r Zr (ca 2000 ha) ning Gödöllõi Tangazdasagi (ca 5000 ha). Piirkonnas nägime kasvamas enamasti otra, nisu, rapsi, maisi, kartulit, suhkrupeeti ja päevalille, palju oli puuviljaaedasid.
Kõige huvitavam oli Gödöllõi Tangazdasagi külastus. Ettevõte on ühtaegu nii tootmis- kui katsefarm, millel küllalt pikk ajalugu - seemnekasvatus 1949. aastast. Ettevõte majandab 4730 hektaril, kasvatades nii põllukultuure, seemnevilja kui marjakultuure, samuti tegeletakse piimakarjakasvatusega. Karjas on peamiselt Holstein-Friesian tõugu loomad, kuid nägime ka kohaliku tõu esindajaid, kes meenutasid pisut meie enda maatõugu veist. Kokku on farmis olenevalt aastast 1300-1400 veist, sh noorloomad ja ca 700 lüpsilehma. Keskmine piimatoodang on 8000 kg, kusjuures riigi keskmine on 6500 kg, aastas, 4%-lise rasva ning 3,35 %-lise proteiinisisaldusega. Söödaks vajalik toormaterjal kasvatatakse endale suures osas ise, vajalikud söödalisandid ja mineraalid ostetakse sisse.
Muljetavaldav oli ettevõtte marjakasvatus. 323 hektaril kasvatatakse peamiselt luuviljalisi st murelid, kirsid, aprikoosid ja ploomid. Marju kasutab tootmises nende enda tütarettevõte Gombosi P?linkaf?z? Kft, kes toodab p?linka`t ehk kohalikku puuviljaviina. Umbes 40-kraadine jook, mida saadakse kahekordse destilleerimise, kuulub Ungari kultuuripärandi hulka ning rahvusliku uhkusena pakutakse seda lahkelt maitsmiseks praktiliselt kõikides kohtades Ungaris, mida turistid külastavad.
Põllukultuuride kasvatamise teeb keeruliseks sademete vähesus. Aastas sajab piirkonnas ca 530 mm sademeid ning sadu on hooajal ebaühtlane. Rangelt püütakse järgida viljavaheldust, sest põuase piirkonna tõttu tuleb rakendada otsekülvi ja minimeeritud mullaharimist ning ettevõte on liitunud ka keskkonnasõbraliku tootmise meetmega.
Kuigi Ungari on kuulus oma viljakate muldade poolest, on kasutatavate väetiste kogused meie üllatuseks Eestis kasutatavate kogustega kaunis sarnased või siis kõigest pisut väiksemad. Erinevusena antakse NPK-väetisi standardina nii sügisel kui kevadel, et taim võimalikult kiiresti korraliku juurestiku kasvataks ja kasvuhoo sisse saaks. Väetamise efektiivsust mõjutab kõige enam mulla niiskus ja sademed, viimastest oleneb, kui suurt osa antavatest väetistest taimed omastada suudavad. Küllap sel põhjusel on leheväetamine väetamisprogrammi lahutamatu osa. Laialdaselt kasutatakse meile tuntud Yara leheväetisi nagu YaraVita Gramitrel, YaraVita Brassitrel, YaraVita BioUniversal ning Kombiphos. Piimküpsuse faasis antakse sageli ka YaraVita Thiotraci, et terade proteiinisisaldust tõsta.
Taimekaitsetöödest tehakse teraviljadel üks kasvu reguleerimine, kuival ajal ei tehta sedagi. Põhjuseks tõsiasi, et tavapäraselt ei ole neil tugevaid hilissuviseid vihmasid, mis teravilja lamandumist põhjustaks, kuigi nägime siiski siin-seal lamandunud põlde. Teraviljade haigustõrjet tehakse olenevalt vajadusest 2-3 korda ning vajaduse paneb paljuski paika taas vihm, sest selle puudumisel pole haiguste levik märkimisväärne.
Viimase 20. aasta hoolika umbrohutõrje tulemusena on selle konkreetse piirkonna põllud umbrohtudest puhtad, suuremateks probleemideks on kõrrelised, eriti mujalgi Euroopas palju muret tekitanud põld-rebasesaba ja rukki-kastehein.
Meiega võrreldes kasutatakse aga oluliselt rohkem insektitsiide, mida lisatakse peaaegu igasse pritsekorda. Ilmselgelt soe kliima soodustab kahjurputukate levikut. Meile tuntud toodetest kasutatakse näiteks fungitsiide Amistar Xtra, kasvuregulaatorit Moddus Evo (meil Moddus Start) ning tuntud tuulekaera tõrjevahendit Axial. Palju kasutatakse ka fungitsiidi Seguris, mis sisaldab Syngenta toimeainet isopürasaam ning mida meil registris pole. Küll aga pole neil veel näiteks Eestis juba registreeritud uue toimeainega fungitsiidi Elatus Era ning puhtimisvahendit Vibrance Duo.
Piirkonna keskmine saagikus on odral 5 ja nisul 7 t/ha, kuid selle-aastase põua tingimustes oodatakse tonni jagu vähem saaki. Riigi keskmine saagikus nisul on ca 5 t/ha, teramaisil ca 6 t/ha, odral 4,5 t/ha, kaeral alla 3 t/ha ning rapsil veidi üle 3 t/ha.
Ungari on tuntud põllumajanduspiirkond ja põllumajandussaaduste eksportija, umbes 48% riigi pindalast on haritav maa. Suurima osa toodangust moodustavad teraviljad, tööstus- ja silokultuurid, kuid üllatusena moodustavad küllalt suure osa ka näiteks marjad ja puuviljad – lausa ligi 9%. Loomakasvatusest moodustavad suurima osa veised, sead ja kodulinnud. Umbes 30% põllumajandusettevõtteid on tegutsenud üle 60. aasta.
Maad tuleb suures osas sageli rentida (nt B?csai Agr?r Zr rentis maad kokku 1400 erinevalt maaomanikult), sest maaomanikke on palju ja nende omanduses olev maa suurus üsna tagasihoidlik. Riigis on ka 20 000 - 30 000 hektarilisi suurettevõtteid, mille omanikud sageli tegevpoliitikud.
Jaanika MirkaSyngenta Eesti
Põllumehed Ungaris
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele