Möödunud nädalavahetusel peeti Jõgevamaal Kuremaal X Küüslaugufestivali. Jõgevamaa põllumeeste liidu juht, festivali korraldaja Raul Soodla ütles, et küüslauk on meile kõigile aastaringne abimees. „Aitab 100 tõve ja mure korral. Kõige kindlam ja parem küüslauk kasvab just nende tootjate põllul, kes seda festivalile uhkusega näitama ja müüma tulid,“ lausus ta.

- Fotod: Küüslaugufestivalil valiti suurimad küüslaugud, jagati kasvatussoovitusi ja peeti laata
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Festivali avas maaeluminister Tarmo Tamm. Küüslaugukasvatusest huvitatud said osaleda Baltic Agro korraldatud seminaril, kus meie tuntuim küüslaugukasvataja Priit Põldmaa jagas nõu, kuidas saada suuri saake. Kai Põldvee-Mürk rääkis küüslaugu erinevatest kasutusvõimalustest igapäevasel toiduvalmistamisel ning hoidiste valmistamisel.
Kuremaa lossis sai näha küüslauguraamatute näitust ning erinevate küüslaukude ja sibulate näitust.
Toimus laat mõnusa meelelahutusega ja selgitati välja suurima küüslaugumugula kasvatajad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurim küüslauk 2017
Mõõdeti mugula ristlõiget:
I koht - 91 mm, Silja Vagula, Järvamaa, Ambla vald, Altkirjapi taluII koht - 82 mm, Ülle Keerov, Kolga Jaani vald, Nõmme taluIII koht - 81,5 mm, Juhan Kulpok, Vändra vald, Metsavere küla
Korraldajaid rõõmustas lisaks heale ilmale ka külastajate rohkus. Eks enamus soovis osta koju ära aastase küüslauguvaru ja neil oli mille vahel valida – lisaks küüslaugule jagus erinevaid küüslaugutooteid igale maitsele.
Küüslaugufestival Kuremaal

47 fotot
- Küüslaugufestival Kuremaal
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.