Eestimaal on veel palju koristamata põlde, õnneks aitas eelmine nädal oma ilusate ilmadega kõvasti koristusele kaasa. Lõuna-Eestis on olukord oluliselt parem, kui põhjapool, siiski on ka sealpool Eestis veel teravilju koristada. Üle Eesti on suur osa suvirapsidest veel koristamata, samuti põlduba. Kahjuks viimane pole veel isegi kõikjal koristusküps. Vaatame seekord, missuguseid taimekasvatusalaseid töid peamiselt tehakse ning millele tähelepanu pöörata.
- Põlluinfo: räägime talirapsist, põhulagundamisest, teraviljast Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Taliraps
Taimekaitsetöödest on päevakorral varajaste talirapsikülvide teistkordne kasvureguleerimine, kuna taimik on väga võimsaks kasvanud.. Näiteks kui esimest korda on tehtud toodetega Caryx-i, Toprex 375 SC, Orius 250 EW, Folicur või Tilmor’iga, siis teistkordselt tasub kasutada näiteks Juventus 90, mis on kindlasti üks kõige kiiremini ja äkilisemalt mõjuvam toode.
Talirapsi kasvureguleerimisest oli juttu taimekasva-tusalastes nõuannetes
nädal 35
Hilisemad talirapsikülvidele on kas juba tehtud või plaanis esimene kasvureguleerimine, teistkordset kasvureguleerimist neile vaja teha ei ole, sest kasv pole enam nii intensiivne, ning oht taimede üleskasvamiseks minimaalne. Toodete valikul pidage silmas, et enamus tooteid on lubatud kasutada sügisel üks kord, seega kahekordsel kasvureguleerimisel vahetage tooteid. Arvestada tuleb ka kevadise kasvureguleerimise või valgemädaniku ja kuivlaiksuse tõrjega, et ei ületataks lubatud kasutuskordade arvu taime kasvuhooajal..
Kuna varasemad suured sajud põhjustasid taimede kidura kasvu (kollakad-punakad lehed) ning toiteainete omastamine juurte kaudu oli pärsitud on soovitav lisada taimede kasvu ergutamiseks, juurestiku arenguks ning talvekindluse tõstmiseks erinevaid leheväetisi, sellest oli juttu taimekasvatusalastes nõuannetes
nädal 38
- Toitainepuuduses taliraps Foto: Scandagra Eesti AS
Veel tahaks südamele panna, et nälkjad ja teod on jätkuvalt aktiivsed ja toituvad taimedest kuni püsivate külmade tulekuni. Jälgige oma põlde ja kui avastate põllul kahtlaselt tühjad laigud, käige ja uurige lähemalt, sest mõne aja pärast võib väikesest laigust tekkida suur ning oluline osa taimedest võib olla hävitatud. Limuste tõrjevahenditest kirjutasime taimekasvatusalastes nõuannetes
nädal 32.
Teraviljad
Erakordselt kehv koristusperiood on põhjuseks, et suur osa teraviljakülve tehti suhteliselt hilisel ajal. Nii käis ka eelmine nädal veel aktiivne talinisu külv. Samas on tehtud suur osa külvidest ka septembri esimesel ja teisel dekaadil. Need külvid on ilusasti tärganud ning võivad vajada umbrohutõrjet, ka sellest on meil juttu olnud milliseid tooteid on sobiv kasutada sügisel, seega saate üle vaadata taimekasvatusalastest nõuannetest
nädal 37.. Viimane pritsimine, mida teraviljadel saab soovi korral teha, on haiguste vastu taimiku kaitsmine. Sellest järgmisel nädalal.
Lisaks oli juttu lehe kaudu väetamisest, mis on just oluline tänavu. Liigniisked tingimused takistavad sageli juurte kaudu toiteelementide omastamist. Lehe kaudu väetamisest saab üle vaadata taimekasvatusalastest nõuannetest
nädal 39
Põhulagundamine
Tänu soodsale kasvuperioodile on saagikused enamasti head ja koristusest järelejäänud põllul on väga suur põhumass. Kui põhku loomakasvatuslikel eesmärkidel põllult ära ei koristata, võib see taimekasvatuses suurel hulgal probleeme tekitada.
Põllumajanduslikud uuringud on näidanud, et taimejäänused, eriti põhk on oluline allikas täiendamaks mulda toitainetega. Põhk sisaldab keskmiselt 0,5 % lämmastikku, 0,25 % fosforit ja 0,8 % kaaliumi ja 35-40 % süsinikku. Põhus on olemas ka teatud kogus väävlit, kaltsiumi, magneesiumi ja erinevaid mikroelemente. Kui künname põhu peale saagikoristust mulda, tagastame sellega umbkaudu 1 ha-le 12-15 kg lämmastikku, 8-7 kg fosforit ja 24-30 kg kaaliumi. Sõltuvalt mulla struktuurist lagunevad taimejäänused väga aeglaselt ja kõiki põhus sisalduvaid toiteaineid ei saa taimed esimesel aastal kätte, lagunemiseks sobiva mikrofloora tekkimiseks kulub 3-5 aastat. Selle ajaga võivad mulda koguneda fenoolsed ühendid ligniinid, mis pidurdavad kultuuride kasvu ja arengut ning aeglustavad orgaanilise aine mineralisatsiooni. Mullas lagunemata taimejäänustel elutsevad erinevad patogeenid ning toksilised mikroorganismid, põhjustades taimede hilisemat haigestumist. Lämmastiku ja süsiniku suhe määrab ära tingimused orgaanilise aine lagunemiseks ja toiteainete mineraliseerumiseks. Kui üks element limiteerib lagunemisprotsessi, siis mineralisatsiooni ei toimu või on see väga aeglane. Kindlasti tuleb arvestada lämmastikväetiste lisakoguste andmisega põhurikkale pinnale, et kiirendada taimejäänuste lagunemist ja mineralisatsiooni. Samas aktiviseeritakse sellise kasutamise juures anaeroobse mullamikrofloora kasv, eeskätt haigusi soodustava, mis edaspidiselt mõjutab negatiivselt seemnete tärkamist ja tõusmete arengut, kutsudes esile haigusi. Tulenevalt sellest protsessist kaasneb siin saagi kadu ja suureneb vajadus kasutada täiendavalt kalleid pestitsiide.
Läbi hooaja oleme ära märkinud ka tooted, mida saab kasutada maheviljeluses. Kuna haigustesse nakatumine toimub ka maheviljeluses samamoodi kui tavaviljeluses, siis siinkohal tahaksin toonitada, et positiivseid tulemusi on saadud bakterpreparaadi BactoMix 5 kasutamisel.
Valgevenes ja Vene Föderatsioonis tehtud katsed on näidanud, et taimejäänuste lagunemine on suurenenud kuni 43%, vähenenud on mitmete oluliste patogeenide hulk mullas, näiteks kõrreliste juuremädaniku (Fusarium spp.) hulk kuni 6,3 korda, hariliku juuremädaniku (Helmintosporium) tekitajate hulk vähenes kuni 2,6 korda. Mullaparandustoodetest on maheviljelejatele lubatud kasutada tooteid Amalgerol essence ja Hefe HumiExtract QA.
Mikrobioloogilistest ja teistest toodetest, mis suurendavad kasulike mikroorganismide arvukust ja soodustavad sellega taimejäänuste lagunemist ning suruvad alla mullas olevad patogeensed mikroorganismid, saab üle lugeda taimekasvatusalastest nõuannetest
nädal 34.
Tiiu Annuk
agronoom-nõustajaScandagra Eesti ASwww.scandagra.ee
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?