Kuigi linnugrippi on diagnoositud Soomes, Rootsis ja Leedus, saab Veterinaar- ja Toiduamet jahimeestega koostöös metslindudelt võetud proovide põhjal kinnitada, et viirus Eestisse jõudnud ei ole.

- Linnugripp pole Eestisse jõudnud
- Foto: Postimees/Scanpix
Linnugripi seireks võttis Veterinaar- ja Toiduamet tänavu kütitud metslindudelt viroloogiliseks uurimiseks 200 proovi ja palus selleks Eesti Jahimeeste Seltsi kaudu abi jahimeestelt.
„Täna saame kinnitada, et seatud eesmärgid on täidetud. Suur tänu kõigile, kes seiret läbi viia aitasid. Esile tuleb tõsta Lääne-Eesti jahimehi, kes andsid selleks suurima panuse. Ühtegi linnugripi juhtu seire käigus ei tuvastatud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup. „See aga ei tähenda, et linnugripi oht oleks möödas. Jälgime pidevalt olukorda ja jahimehed aitavad meil ka edaspidi lindudelt proove võtta,“ sõnas Kaup.
Lindude gripi Eestisse jõudmise oht suureneb taas kevadel, kui Eestisse jõuavad tagasi potentsiaalselt viirust kandvad rändlinnud, kes võivad haigust levitada ka teistele lindudele. Praegu levib lindude gripp aktiivselt Itaalias, Šveitsis, Bulgaarias ja Saksamaal. Teoreetiliselt on kõik linnuliigid linnugripist ohustatud, kuid teistest vastuvõtlikumad on kodulinnud, veelinnud ja röövlinnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lindude gripp on väga nakkav ägedalt kulgev mets- ja kodulindude viirushaigus, mida ei ravita. Kui haigus jõuab farmi, siis kõik kodulinnud nakkuse leviku tõkestamiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all hukatakse. Ka sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse viisil, mis tagab viiruse hävimise. Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole ja põhjustab ainult lindude haigestumist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.