Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Piimafoorum: Miljon tonni on suunda andev näitaja
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) korraldatud piimafoorum toimus juba 20dat korda. Küsimuse, kas 1 miljon tonni piima on unelm või reaalsus, püstitas foorumit avades EPKK piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar.
„Mina usun seda, et see eesmärk saab teoks aastal 2020, seda näeb ette ka piimanduse strateegia. Selleks on tehtud palju tööd, meil on piimatootmise traditsioonid ja –teadmised, korralik kari kes annab kõrget toodangut ja kaasaegsed farmikompleksid. Kuidas jõuda 1 miljoni tonni tasemele, on küsimus omaette – kas ja kui palju suurendada karja, kuidas tõsta tootlikkust? Üks küsimus on ka see, kuidas toodetu turustada ja kas me teame, millised on lähiaja tarbimistrendid. Meie kõigi igapäevaseks tööks on see, et tõsta piima tarbimist, seda tuleb promoda. Siin on abiks ka EPKK poolt korraldatud kampaaniad, nagu kampaania Piim - päeva pärl, avatud farmide päevad jms.," lausus avasõnades Puskar.
Eestis on 86165 piimalehma
Viimase kolme aastaga on piimakari vähenenud ligi 12 000 lehma võrra 86 165 lehmani möödunud aasta lõpus, samas on piimakarja toodang lehma kohta kasvanud ning kogutoodang püsinud aastate lõikes võrreldaval tasemel. Sel aastal on uuesti kasvama hakanud ka piimalehmade arv.
Strateegia pannakse paika koos. Järgmisel aastal valmib põllumajanduse- ja kalanduse arengukava. Mis roll sellel saab olema piimandusel, ongi praegu õige aeg rääkida ja asjale mõelda ning leida oma positsioon selles arengukavas. Maaeluministeeriumi kantsleri Illar Lemetti sõnul on olulisem see, kas piimandus Eesti põllumajanduses on jätkuvalt oluline või on toimunud siin mingeid muutusi. „OECD soovituseks on seostada strateegilise planeerimise protsess eelarvestrateegiate koostamisega kesk- ja pikas perspektiivis, et tagada kavatsuste realistlikkus ning panna valitsust programme ja kulutusi prioritiseerima. Nii ongi meie valitsusel plaanis hoida kulusid kokku ja minna üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. Vabariigi valitsuse üldeesmärk on biomajanduse arengukava loomine. Maaeluministeeriumi ülesandeks jääb põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamine. See peaks olema valmis järgmise aasta septembris ja kinnitatud ülejärgmise aasta alul,“ rääkis taustast Lemetti.
hea teada
Augustis kiitis Vabariigi valitsus kiitis heaks maaeluministri ettepaneku alustada põllumajanduse ja kalanduse ühise arengukava koostamisega, mille eesmärk on luua võimalused põllumajandus- ja kalandussektori arengu ja konkurentsivõime kasvu jaoks.Arengukava koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strateegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele aastaks 2020.
Uus arengukava on oluline seepärast, et praegu puudub valdkonnas terviklik lähenemine ehk pole n.ö katusstrateegiat, mis seoks kõiki osapooli. Lisaks on see oluline riigivalitsemise seisukohalt ja see on riigieelarve koostamise seisukohalt samuti oluline dokument. „Kõige pealt paneme paika strateegilised eesmärgid, kuhu sektor peaks välja jõudma ja siis selle järgi kavandame rahastusmeetmed,“ rääkis Lemetti. „2018. aastal alustatakse selle protsessiga ja kutsume seotud pooli siin aktiivselt kaasa lööma.“
Kantsler rõhutas, et piimanduse valdkond, vaatamata sellele, et on olnud kaks rasket aastat ja toodangu väärtus on veidi langenud, on ikka olulise haruga ja nii see ka jääb. Meil on jätkuvalt soodsad tingimused piimatootmiseks, rohumaade osakaal on kõrge, pidevalt uuenev kaasaegne tootmine ja töötlemine ja muidugi traditsioonid ja teadmised. Kahjuks ei saa piimalehmade arv kiirelt kasvada, aga kantsler on kindel, et see arv Eestis näitab peagi kasvu. „Sellele tuginedes on miljon tonni reaalne ja selle töötlemine ja turustamine ka, kui mõelda enne kus ja kuidas seda turustada,“ mõtiskles Lemetti. „See eesmärk näitab, et piimasektor on elujõuline ja meil on siis kindlalt tegu jätkusuutlikku haruga.“
Ta täiendas, et ka ekspordinumbrid näitavad, et kui möödunud aastatel oli mõningane langus, siis sel aastaI on taas märgatav kasv. EPPK juhatuse esimees Roomet Sõrmus sõnas kantsleri jutu täienduseks, et piimatootjate huve hakkab uue strateegia paikapanekul esindama koda.
Aluseks on nõudlus. Euroopa ja maailma turu ülevaate tegi Sophie Helaine DG Agrist. Esmalt andis ta ülevaate Euroopa Liidu piima toomismahtudest ja -hindadest. „Praegu on EL märksa haavatavam piimahindade kõikumise osas ja sellega peab arvestama. 2017. aastal on loota, et piimatootmine on suurenemas 1 miljoni tonni võrra. Prantsusmaal ja Saksmaal koguti samas selle aasta I poolaastal tunduvalt vähem piima, see tekitas defitsiidi võiturul. Peamiselt töödeldakse ELis piim juustuks, sest see on kõige kasumlikum. Sisetarbimise osas on oluline teada, et kindlasti on märgata tarbimise tõusu,“ rääkis Helaine.
Edasi vaatas Helaine tulevikku ja seda aastani 2030. Tema sõnul suureneb tootmine kõige enam Indias, see on suurenenud aastas 6 miljoni tonni võrra. „Aga sealne turg ei mõjuta eriti maailmaturgu. Hiina on jätkuvalt kõige suurem tarbijamaa, kes on suurim importija, kuna ei suuda ise oma tabimisvajadust katta,“ selgitas ta.
Tulevikust rääkides sõnas Helaine, et kõige aluseks on siiski nõudlus. „Nüüd me ennustame, et nõudlus kasvab, aga see ei kasva nii kiirelt, kui võib-olla oodatakse. Juustu, või ja koore osas on kindlasti turul nõudlus tugev. Järjest enam liigutakse väärindatud toodete poole. Jätkuvalt on ka pulbrite järgi nõudlus,“ ütles Helaine. Ühe trendina on levimas see, et joogipiima tarbitakse järjest vähem. Siin on segavaks asjaoluks ka see, et tehakse piimavastalisi kampaaniaid ja palju on ka laktoositalumatust. „Kindlalt saab öelda, et juustu tarbimine suureneb järjest enam. Ka on näha mahepiimatootmise kasvu,“ rääkis Helaine trendidest.
Foorumil osaleja sai kuulda ka teadurite soovitusi: Kerli Mõtus Eesti Maaülikoolist rääkis farmide bioturvalisuse olulisusest. Milja Heikkinen Helsingi ülikoolist rääkis söödast ja selle kvaliteedist.
Foorumil olid kohal ka praktikud. EPKK põllumajandusgrupi esimees, Kõljala POÜ juht Tõnu Post arutles meie piimatootmise ja selle tuleviku üle. EPKK töötleva tööstuse grupi esimees, Farmi Piimatööstuse juht Valdis Noppel lahkas toorpiima kvaliteeti, selgitades millised ootused sellele on töötlejal ja miks. Ülo Kivine Saaremaa Piimatööstusest rääkis sellest, miks nende tööstus töötleb ka mahepiima, milleks ja kuhu seda turustab.
Kokkuvõtet praktikute esinemisest saad lugeda Äripäeva põllu- ja metsamajanduse erilehest, mis ilmub 30.11.2017. ja loomulikult ka meie veebist.
Piimafoorum 2017
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele