Erametsakeskus on läbi vaadanud suvel esitatud toetuse taotlused metsahoolduse rahastamiseks. Heaks kiideti taotlusi 2,36 miljoni euro väärtuses. Enim küsisid metsaomanikud toetust noore metsa hooldamiseks ning tormikahjustuste kõrvaldamiseks.
- Metsa hooldamiseks määrati toetust 2,36 miljonit eurot Foto: Äripäev AS
Metsaomanike huvi oma metsa kujundamise ja selle kvaliteedi tõstmise vastu on juba aastaid olnud tõusuteel. Aina enam on noore metsa hooldamiseks küsitud ka toetust. Tänavu kiideti kuni 30-aastases metsas 9300 hektaril hooldusraiete tegemiseks heaks taotlusi summas 1,37 miljonit eurot.
Tormikahjustuste kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks oli esialgu eelarves ette nähtud 700 tuhat eurot, toetust taotleti aga veidi üle miljoni euro. 2016. aasta juulis Lõuna-Eestit räsinud tormi põhjustatud suureulatuslike kahjustuste tõttu suurendas maaeluminister toetuse eelarvet 900 tuhande euroni. Nii saab suur osa mulluse juulitormi kahjude kõrvaldamiseks tehtud investeeringutest siiski toetatud.
Oodatult investeeriti tormikahjustuste kõrvaldamiseks enim Valgamaal, tormikahjustusi planeeriti kõrvaldada ka Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Tartumaal. Noore metsa hooldamist toetatakse enim Pärnu-, Põlva-, Lääne-Viru-, Jõgeva- ja Ida-Viru maakonnas. Ühtekokku määrati toetust 1309 metsaomanikule erinevate tööde tegemiseks kokku 13 136 hektaril.
Ligi 2/3 noore metsa hooldamise toetusest ja enam kui pool tormikahjustuste kõrvaldamise ja metsa taastamise toetusest küsiti metsaühistute kaudu. Metsaühistud on metsaomanike jaoks kujunenud usaldusväärseteks partneriteks, kes aitavad hoolitseda ka selle eest, et toetuse saanud tööd õigeks ajaks tehtud saaks.
Toetusraha kättesaamiseks peab metsaomanik Erametsakeskusele ise või läbi metsaühistu esitama maksetaotluse. Tööde tegemiseks on metsaomanikel olenevalt taotlemise viisist aega aasta kuni 18 kuud.
Järgmine võimalus metsahoolduseks toetust küsida on 2018. aasta juunikuus.
Seotud lood
Eesti metsade uuendamine keskkonnaprobleeme tekitavate Leedu ja Poola päritolu istikutega hakkab lähiajal vähenema, sest kodumaine metsamajandusettevõte Eesti Metsameister alustab suuremahulisi investeeringuid kohalike istikute kasvatamiseks. Ettevõtte eesmärk on jõuda viie aastaga senise turuliidriga võrreldava tootmismahuni.
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele