29. detsember 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

BÖRS: Mis on toimunud toormeturul?

Võtame aasta kokku - mis on toimunud toormeturul?
Foto: Postimees/Scanpix
Sellel aastal on põllumajandustoormete turg olnud küllaltki volatiilne. Kui aasta algas Euroopas nii piima- kui ka nisuhindade tõusuga, siis teisel poolaastal on langused olnud väga sügavad.

Turgudel on suurt rolli mänginud euro tugevnemine ning Venemaa rekordiline nisutoodang ja eksporditurgude vallutamine.

Piimaturg on muutunud volatiilseks

Piimaturul algas taastumine juba eelmise aasta keskel, mis jätkus ka selle aasta esimesel poolaastal. Tõsi, viimase paari kuu jooksul on jälle hinnad kukkuma hakanud ning langus on küllaltki suur, sest Euroopas ja mitmes teises piirkonnas on tootmine jälle suurenemas.

Esimesel poolaastal oli hinnatõusu põhjuseks asjaolu, et piimahinnad olid 2015. aastal langenud väga madalale ning see sundis paljusid piimafarme oma tootmist koomale tõmbama. Näiteks võib tuua Uus-Meremaa piimaturu gigandi Fonterra, kes prognoosis detsembris, et 2016-17 hooajal kogutakse kohalikelt tootjatelt 7 protsenti vähem tahket piima kui mullu. Kui pakkumist vähendatakse ja nõudlus kasvab, siis hinnad hakkavad kallinema.

Hiina import on teatud perioodidel nõrgenenud, aga pikaajaline nõudlus on siiski kasvutrendis ja see on piimaturule positiivselt mõjunud.

Kevadel kardeti, et piimaturu taastumine peatub, sest GlobalDairyTrade oksjonil odavnesid hinnad märtsis lausa 6,3 protsenti. Nimelt hakkas Uus-Meremaa tootmine soodsate ilmastikuolude tõttu uuesti kasvama. Aprillis oli näha uut hinnatõusu, sest Uus-Meremaad tabasid üleujutused.

Sügisel algas ränk hinnalangus

Novembri lõpuks oli piimaturgu tabanud kahe aasta pikim langus – Global Dairy Trade oksjonil odavnesid hinnad juba neljandat oksjonit järjest (vt. allpool olevat graafikut).

Nimelt suurenes Euroopa Liidus piimakogumine septembris 3,7 protsenti. „See on suurim kasv viimase 18 kuu jooksul,“ teatas Euroopa Komisjon. Tänavu on Euroopa piimatootmine kasvanud kokku 0,4 protsenti (võrreldes eelmise aasta sama perioodiga).

Global Dairy Trade oksjonil odavnesid hinnad juba neljandat oksjonit järjest
Foto: Global Dairy Trade

Euroopas langes kooritud piima pulbri hind aasta algusega võrreldes lausa 33 protsenti, 1475 euroni tonnist.

Nisuhinnad on langenud stabiilselt madalale

Euroopa nisuturul olid hinnad esimesel poolaastal väga volatiilsed ja turgude meeleolu vaheldus pidevalt. Teisel poolaastal on eksporditurgudel domineerinud Venemaa ja see on surunud Euroopa nisuhinnad stabiilselt madalale tasemele.

Aasta alguses tekitasid globaalsel turul muret eelkõige ilmastikuolud, mis panid ka Euroopa toidunisu hinna kallinema. Nii USAs kui ka Euroopas kardeti kuiva ja külma ilma tagajärgi. Kesk- ja Ida-Euroopat tabas jaanuari alguses väga külm ilm, kõige rohkem mõjutas see Ungari olukorda.

„Ungari olukord on veel kõige halvem, sest seal ei olnud praktiliselt üldse lund, mis oleks nisu kaitsnud,“ teatas konsultatsioonifirma Strategie Grains toona. Hispaanias ja Prantsusmaal olid põhjavee tasemed küllaltki madalad.

Märtsi alguses jõudis Pariisi toidunisu hind seitsme kuu kõrgeima tasemeni, sest Egiptus tegi Euroopast mitmeid suuri oste. Märtsi lõpus pani hinnad kukkuma aga ilmastikuolude paranemine. Aprillis tabas Euroopat jälle külm ilm ning saagiootusi vähendati ja hind hakkas uuesti tõusma. Juunis tekitas probleeme ka kuumalaine, mis viis hinnad viimase aasta tippu.

Venemaa pani hinnad kukkuma

Pärast seda on nisuhinnad olnud aga pikas langustrendis, sest Venemaal oli hooaeg väga hea ning riik tootis rekordiliselt palju nisu. Kuna venelaste toodang on odavam, siis ollakse ka eksporditurul konkurentsivõimelisemad.

Õli lisab tulle asjaolu, et novembri lõpuks polnud talv Musta mere piirkonda veel jõudnud ning soodne ilm aitab ka venelaste eksporditempot üleval hoida. See peaks Euroopas igasuguse suurema hinnatõusu ära hoidma, ütles CRM AgriCommoditiesi analüütik Benjamin Bodart portaalis agrimoney.

Toidunisu hind on aasta algusega võrreldes langenud 8,9 protsenti, 162,5 euroni tonnist. Sellele on kaasa aidanud ka USA hinnalangus – Ühendriikides odavnes nisu 8,7 protsenti, 3,56 dollarini buššelist.

Ka teised põllumajandustoormed on USAs odavnenud. Mais langes 9,2 protsenti, 3,56 dollarini buššelist. Sojaubade hind vähenes 0,1 protsenti ning buššel maksis detsembri alguseks 9,87 dollarit.

Toidunisu hind
Foto: Äripäev AS

Väga palju mõjutab Euroopa toormeturgu ka euro kurss. See on aasta algusest alates tugevnenud (dollari suhtes) lausa 12 protsenti. See kahjustab märkimisväärselt Euroopa tootjate konkurentsivõimet globaalsetel turgudel. Näiteks Euroopa on eksportinud sellel hooajal (2017-18) kokku 8,06 miljonit tonni nisu, mis on 20 protsenti vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Euroopa rapsiseemnete turg pöördus langusesse

Euroopa rapsiseemnete hind jätkas aasta alguses tõusu, vaatamata sellele, et Euroopa Liidule prognoositi toodangu kasvu. Eelnevad kaks aastat oli toodang langenud. Enne suve tabas turge aga korrektsioon ning hinnad sattusid langustrendi.

Aasta alguses oli turul küllaltki kitsas olukord, sest globaalne toodang oli langenud juba kolm hooaega järjest ning see hakkas mõjutama ka varusid. Näiteks USA põllumajandusministeerium prognoosis veebruaris, et ELi varud langevad kümnendi madalaima tasemeni.

Sarnaselt nisule kahjustas kevade külm ilm ka rapsiseemneid, mis toetas toorme kallinemist. Vahepeal jõudis tonnihind lausa 427 euroni. Rapsi on toetanud ka asjaolu, et Euroopa Liit keelas ära neonikotinoidid, mis tekitas maakirbu laiema leviku. Paljud ei tahtnud rapsi külvamise riski võtta, sest neil ei olnud piisavalt vahendeid kahjuritega võitlemiseks.

Alates märtsist on hinnad olnud aga langustrendis, sest ilmastikuolud muutusid soodsaks ning saagiootused paranesid. Pärast seda on hinnad püsinud küllaltki kitsas vahemikus.

Võrreldes aasta algusega on rapsiseemnete hind langenud 4,7 protsenti, 367,75 euroni tonnist.

Rapsi hind
Foto: Äripäev AS

Kohvi ja kakao hinnad hakkasid kiiresti kukkuma

Kohvi hinnad olid esimesel poolaastal kerges langustrendis. Seda kukkumist pidasid analüütikud aga ajutiseks, sest prognoositi, et sellel aastal on kohviturg defitsiidis. Teisel poolaastal langus aga süvenes, sest kasvutingimused on olnud ülimalt head.

Kakao hind alustas aastat kukkumisega, sest prognoositi, et Lääne-Aafrika regiooni toodang saab olema väga suur ning turul saab olema sellel hooajal ülejääk. Lääne-Aafrikas toodetakse 70 protsenti maailma kakaost. Langus on viimastel kuudel ainult süvenenud.

Robusta kohvi hind on tänavu kukkunud 20 protsenti, 1718 dollarini tonnist. Kakao hind on langenud 7,3 protsenti, 2049 dollarini tonnist.

Suhkru futuuride hinnad kukkusid juuni alguses 15 kuu madalaima tasemeni, vaatamata sellele, et Rahvusvaheline Suhkru Organisatsioon hoiatas (ISO), et hinnalangus ei pruugi kaua kesta. Kui augustis maksis nael 14,2 dollarisenti, siis praegu on see tõusnud juba üle 15 sendi, sest turgude ootused nõudluse osas on paranenud.

Nafta ja bensiin hakkasid teisel poolaastal tõusma

Nafta hind tõusis aasta alguses pooleteise aasta kõrgeima tasemeni, sest turud olid OPECi ja teiste naftariikide tootmiskärbete kokkuleppe osas optimistlikud.

See optimism oli ka õigustatud, sest OPECi liikmesriigid täitsid oma kohustusi paremini kui paljud ootasid. Veebruari alguses selgus, et jaanuarikuu toodangumahtude järgi võib öelda, et organisatsioon pidas novembris sõlmitud kärpeleppest kinni 93 protsendi ulatuses.

Peagi hakkas aga selguma, et USA naftatootjad reageerivad hinnatõusule tootmise suurendamisega. USA naftatootmine suurenes veebruari alguses 9,09 miljoni barrelini päevas ning arvati, et tootmine võib kasvada 10 miljoni barrelini. See nulliks juba OPECi riikide tootmispiirangud.

Nafta jätkas aga hinnatõusu, sest koos globaalse majanduskasvu kiirenemisega hakkasid paranema ka nõudluse ootused. Lisaks sellele ootasid turud, et OPEC pikendab oma tootmispiirangute lepet kuni 2018. aasta lõpuni. Novembri lõpus otsustaski naftakartell oma lepet pikendada, mis peaks naftahindadele ka tulevikus tuge pakkuma.

Brenti toornafta on aasta algusega võrreldes kallinenud 7,6 protsenti, 63,07 dollarini barrelist. WTI on lisanud 3,1 protsenti ja barrel maksab 57,74 dollarit. 95 Rotterdami bensiin on samal ajal kallinenud 11 protsenti, 601,25 dollarini tonnist.

Bensiini hind
Foto: Äripäev AS

Autor: Mait Kraun, kaasautor

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960