Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jaak Reemann jagas mahetootjatele nippe rohumaa rajamiseks
Turvasmuldadele soovitas Jaak Reemann rajada rohumaad puhaskülvis, esimesel võimalusel varakevadel. „Eelmise aasta sügisel tuleks põld kas künda või randaalida. Siis soovitan panna ära ka sõnniku või läga. Igal juhul väetama peab, sest turvasmuldade eripäraks on mikroelementide puudus,“ soovitas Reemann. „Külvata tuleks maksimaalselt 1 cm sügavusele ja seemet mitte „matta“. Peale külvi tuleb põld kindlasti rullida. Juhul kui turvas on vähelagunenud, siis soovitan ka enne külvi põld rulliga üle käia.“
Kasvatatavate kultuuride valik sõltub põllu niiskusrežiimist ja turba lagunemisastmest ning vaja on teada ka mulla reaktsiooni ehk pH taset. „Oluliseim on siiski niiskus. Ajutiselt põuakartlikul turvasmullal soovitan kasvatada puhasliigina ohtetut lustet, selle külvinorm on 38 kilo/ha. Kaasliigiks sobivad aru-raihein, kerahein, roog-aruhein ja timut. Põuasel suvel on aga oht, et need kaasliigid tõrjub luste segust välja,“ rääkis Reemann. „Parasniiskele turvasmullale soovitan päiderooga segus timutiga või roog-aruheina koos timutiga. Võib lisada ka veidi roosat ristikut või aasnurmikat. Ajutiselt liigniiskele turvasmullale sobib päideroog puhaskülvis, siin soovitan sorti ’Pedja’ ja külvata võiks normiga 15 kg/ha. Samuti sobib sellisele mullale segu päideroost (10 kg/ha) ja timutist (10 kg/ha).“
Lisaks võib muidugi osta alati ka valmissegusid. Baltic Agro sortimendis on olemas näiteks spetsiaalne turbamaa segu, mis koosneb roog-aruheinast (35%), timutist (20%) ja vähemal määral sisaldab see segu päideroogu, ohetut lustet, aasnurmikat ja roosat ristikut.
Rohumaa rajamine allakülviga
Jaak Reemani soovitused:
Kattekultuur peaks olema lühikese kasvuajaga, vikk või varane oder, kehvemal juhul rukis või talinisu aga need kaks viimast siis siloks niita.
Kattevilja külvinormi peab vähendama 25%.
Allavilja külv oleks hea teha külviga samal ajal või siis kattevilja 3-lehe faasis.
Paremini õnnestuvad allakülvina niiteliste rohumaade rajamine.
Kattevilja ei talu hästi aluskõrrelised, lutsern ja valge ristik. Seda siis juhul, kui kattevili läheb teraks.
Allakülvi ei ole tark teha ka põuaga.
Turvasmuldadel allakülve rohumaa rajamisel ei soovita.
Reemanni sõnul tuleb arvestada, et külvisenorm on turvasmullal veidi suurem kui tavamullal, jäädes 30-50 kg/ha vahemikku. Veel rõhutas ta seda, et laialeheliste umbrohtude tõrjeks peab need varakult ära niitma ehk tegema kärpeniitmist. „Niitmisest veel niipalju, et näiteks päideroog ei talu kolme niidet ja päideroo ning ohetu luste proteiinisisaldus langeb järsult taime vananedes. Seda on söötmisel oluline teada,“ lisas ta.
Mahetootjale soovitas Reemann ka seda, et kui on plaanis panna rohumaa väetamiseks sõnnikut, siis see on targem panna sügisel peale viimast niidet. Kevadel sobib aga põlde lägaga väetada.
„Hoolduse poolelt soovitan kevadel põld üle äestada, see on pikaajaliste rohumaade puhul oluline. Ka on tark rullida kevadel või peale niidet. Optimaalseks niitekõrguseks on 15-20 cm, selle paneb paika segu koostis. Ka soovitan ma peale karjatamist teha järelniitmist, kas seda aga alati teha jõutakse on iseküsimus. Liigniiske põllu puhul tuleb jälgida, et ei tallaks liiga palju - tallamise suhtes on väga tundlik just lutsern,“ soovitas Reemann ning täiendas, et lutsern ei salli sügisest niidet ja kipub seepärast välja minema.
Talvel hävinud rohumaa taastuskülv tuleks teha haritud maale. „Käi põld randaali või äkkega üle ja külva raiheina või raiheinarohket segu ja rulli, seemet soovitan panna kuni 60 kilo hektarile, tavapäraselt pannakse vähem – 30-40%,“ ütles Reemann rohumaa taastamise kohta.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele