Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viljaäris võidab see, kes oskab hinna õigeaegselt lukku panna
Selleks on vaja mõista ja kasutada teadmisi börsist, olla kursis maailmamajandusega ning jälgida igapäevaselt vilja hinna kõikumisi. Viljaäris on võitja see, kes õigel ajal vilja ostu- või müügihinna lukku paneb.
Viimased kaks aastat pole erinevatel põhjustel Eesti põllumehe jaoks parimad olnud. Halbade ilmaolude tõttu oli teravilja kogusaak 2017. aastal 1,55 miljonit ja 2016. aastal 1,2 miljonit tonni. Vaatamata looduse vingerpussidele areneb teraviljakasvatus jõudsalt ning toodangu mahus on näha tugevat potentsiaali. Järgmise viie aasta jooksul võiks Eesti eesmärk olla kasvatada 2 miljonit tonni teravilja aastas.
Eesti on kasvanud selgelt vilja eksportivaks riigiks. Eelmise aasta 1,55 miljonist tonnist moodustas sisetarbimine vaid 600-650 tuhat tonni, millest suurem osa kasutatakse loomasöödana. Baltic Agro ekspordib vilja nii suurte kui väiksemate laevadega vastavalt nõudlusele üle maailma. Eesti põllumehe kasvatatud vili on jõudnud muuhulgas näiteks Iraani, Saudi-Araabiasse, Jordaaniasse, Mosambiiki, Ugandasse, Alžeeriasse, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Norrasse.
Viljaturg on globaalne ning põllumehe jaoks sõltub vilja hind ülemaailmsest börsihinnast, mistõttu on lokaalseid hinnaprognoose väga keeruline teha. Hind võib turul kõikuda üles-alla päevadega. Kasumlikkuse suurendamiseks oleks oluline ekspordiks minevale viljale anda lisandväärtust. Eesti teraviljasektori toodangu mahud aasta-aastalt kasvavad, ent edukas olemise võti peitub lisandväärtuse loomises.
Teravilja kogusaak aastate lõikes:
2017 – 1,55 miljonit tonni
2016 – 1,2 miljonit tonni
2015 – üle 1,8 miljoni tonni
2014 – 1,45 miljonit tonni
Kuna viljaäri marginaalid on väikesed, tuleb hoida logistiline ahel võimalikult paindlik ja nutikas. Sealjuures on väga oluline koostöö erinevate turuosaliste vahel. Baltic Agro teeb igapäevaselt koostööd mitme viljaeksportijaga, sealhulgas ka Eesti teravilja- ja rapsikasvatajate ühistuga KEVILI. Ühendatud rindest võidavad nii põllumees kui kokkuostja – suure laeva komplekteerimine ja täitmine koos teiste viljakauplejatega aitab kulusid kokku hoida ning tänu sellele saavad ka põllumehed vilja eest märkimisväärselt kõrgemat hinda.
Baltic Agro ekspordib vilja nelja sadama kaudu: Muuga, Sillamäe, Pärnu ja Kunda. Muugal asub lisaks Stivise ja Transiidikeskuse terminalidele ka Euroopa üks suurimaid, MGT viljaterminal. Suuri laevu võtavad vastu Muuga ja Sillamäe sadamad – nende kaudu eksporditakse otra ja toidunisu kaugematesse sihtkohtadesse. Väiksemaid, Kunda ja Pärnu sadamaid, kasutab Baltic Agro kaera, rukki ja söödanisu eksportimiseks lähemal asuvatesse sihtriikidesse. Ühe sadama, näiteks Muuga kasutamine pole mõistlik, kuna see muudab sisemaalogistika kulukaks.
Kuna viljaäris on esmatähtis saada optimaalsete kulude juures võimalikult suur saak, tasub igal ettevõtlikul põllumehel aega pühendada börsiinfo ja turuhindade jälgimisele ning turuloogika õppimisele. See aitab aru saada, milline kultuur on kasumlik ning millal seda müüa. Ühe suurima vilja kokkuostjana Eestis on Baltic Agro eesmärgiks olla Eesti põllumehe jaoks alati usaldusväärne partner ning leida vilja maha müümiseks võimalikult kasumlikke viise. Nii oleme oma missiooniks võtnud põllumeeste koolitamise ja viime huvilistele läbi erinevaid seminare, kus räägime viljaäri turust nii Eestis kui mujal maailmas.
Timo Sildvee
viljaostu juhtBaltic Agro AS
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele