14. veebruaril toimus Väätsa Agro Lõõla farmis vedelsõnniku infopäev. Infopäeva korraldasid Eesti Agritehnika ja Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI).

- Õppepäev toimus Väätsa Agro ruumides.
- Foto: Joonas Laur
Käsitletavateks teemadeks olid erinevad tehnoloogiad vedelsõnniku hapestamiseks ning vedelsõnniku separeerimine veistele allapanuks nn green bedding meetodil. Vedelsõnniku hapestamisest andsid ülevaate ETKI teadurid koos Taani spetsialistidega.

- Õppepäev Väätsa Agros
- Foto: Joonas Laur
Vedelsõnniku väävelhappega rikastamise eesmärk on vähendada lämmastiku lendumist vedelsõnnikust ning kaitsta keskkonda. Seeläbi saadakse mulda ka rohkem väävlit ning märgatavalt suuremas koguses lämmastikku, mis tähendab lõppkokkuvõttes ka suuremat tulu põllult. ja
Eesti Agritehnika kodulehtedelt.
Bioallapanu ülevaade tugines Hollandi kogemusele, kus seda kasutab koguni ligi 4500 farmi ehk 25% sealsetest piimatootjatest. Bioallapanu populaarsus on kogu Euroopas viimastel aastatel tohutult kasvanud ning omab mitmeid eeliseid võrreldes traditsiooniliste allapanu materjalidega.Vedelsõnniku hapestamises jätkab ETKI põldkatseid eeloleval kevadel ning juba on ka esimesed põllumajandustootjad Lätis põllul hapestamise seadmetega möödunud sügisel vedelsõnniku laotamist oma põldudel teostanud.Esimesed farmid on Eestis alustamas ka bioallapanu kasutamisega veiselautades käesoleval aastal.Rohkem infot antud teemade kohta leiad peagi
ETKI
Artikkel jätkub pärast reklaami
Infopäev toimus rahvusvahelise projekti "Vedelsõnniku hapestamine Läänemere piirkonnas" (Baltic Slurry Acidification) raames. Üritust toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.
Joonas Laur
Eesti Agritehnika OÜ
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.