Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 19. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Käsitletavateks teemadeks olid erinevad tehnoloogiad vedelsõnniku hapestamiseks ning vedelsõnniku separeerimine veistele allapanuks nn green bedding meetodil. Vedelsõnniku hapestamisest andsid ülevaate ETKI teadurid koos Taani spetsialistidega.

Vedelsõnniku väävelhappega rikastamise eesmärk on vähendada lämmastiku lendumist vedelsõnnikust ning kaitsta keskkonda. Seeläbi saadakse mulda ka rohkem väävlit ning märgatavalt suuremas koguses lämmastikku, mis tähendab lõppkokkuvõttes ka suuremat tulu põllult. ja Eesti Agritehnika kodulehtedelt.

Bioallapanu ülevaade tugines Hollandi kogemusele, kus seda kasutab koguni ligi 4500 farmi ehk 25% sealsetest piimatootjatest. Bioallapanu populaarsus on kogu Euroopas viimastel aastatel tohutult kasvanud ning omab mitmeid eeliseid võrreldes traditsiooniliste allapanu materjalidega.Vedelsõnniku hapestamises jätkab ETKI põldkatseid eeloleval kevadel ning juba on ka esimesed põllumajandustootjad Lätis põllul hapestamise seadmetega möödunud sügisel vedelsõnniku laotamist oma põldudel teostanud.Esimesed farmid on Eestis alustamas ka bioallapanu kasutamisega veiselautades käesoleval aastal.Rohkem infot antud teemade kohta leiad peagi ETKI

Infopäev toimus rahvusvahelise projekti "Vedelsõnniku hapestamine Läänemere piirkonnas" (Baltic Slurry Acidification) raames. Üritust toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.

Joonas Laur

Eesti Agritehnika OÜ