Millised riigid toodavad kõige rohkem mett? Kui palju impordib Euroopa Liit mett? Kui palju ekspordib? Ülevaate selle kohta on kokku pannud Euroopa Parlament.

- Milline on Euroopa meeturg numbrites?
- Foto: Postimees/Scanpix
Euroopa Liit on Hiina järel teine suurim meetootja maailmas. Igal aastal toodavad ligi Euroopa Liidu 600 000 mesinikku ja 17 miljonit mesitaru umbes 250 000 tonni mett. Liikmesriikidest tootsid 2015. aastal kõige rohkem mett Rumeenia, Hispaania ja Ungari.
Küll aga pole toodang võrdne nõudlusega: 2016. aastal importis EL ligi 200 000 tonni mett, peamiselt Hiinast.
Võrreldes oma konkurentidega mujal maailmas, on Euroopa Liidu mesinikel küllaltki kõrged mee tootmiskulud. Samuti on ELis eksporditav mesi kallim kui imporditav mesi. Keskmiselt oli 2016. aastal imporditud mee kilohind 2,23 eurot, EList eksporditud mee kilohind aga see-eest keskmiselt 5,69 eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami

- ELi meeturu infograafik
- Foto: Euroopa Parlament
hea teada:
Mesi on kolmas kõige lahjendatum ja võltsitum toode maailmas.
Mesilaste heaolu ohus
Viimaste aastate jooksul on mesinikud märganud muret tekitavalt massilist mesilaskolooniate vähenemist.Selle võimalikeks põhjusteks võib olla nii intensiivne põllumajandustegevus, taimemürkide kasutamine, viirused ja röövputukad kui ka muutused keskkonnas ning mesilaste looduslike elupaikade hävitamine.Mesinike ja mesilaste kaitseks
Euroopa Parlament kutsub üles Euroopa Komisjoni ja liikmesriike leidmaks uued lahendused mesilaste ja mesinike kaitsmiseks.Saadikute soovitused on muuhulgas:- rohkem rahastust riiklikele mesindusprogrammidele;- parendada mesilaste tervist (kahjulike taimemürkide keelamine ja rohkem teadusuuringuid);- meetmed kohalike ja piirkondlike mesilasliikide kaitsmiseks.
Seotud lood
Kuus kuud pärast mesilaste massilist hukkumist on ikka lahtine, millise karistuse toob kaasa rikkumine, sest otsus on veninud ametkondliku bürokraatia tõttu. Mesinik aga alustab uue aasta alguses kohtuteed.
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.