Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 22. märts 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maaeluminister Tarmo Tamm selgitas, et Eesti seisab oma põllumeeste huvide eest. „Meie jaoks on oluline, et järgmisel programmiperioodil oleks meie põllumehele tagatud võrdsed toetustingimused, seetõttu ei saa me oma seisukohast taganeda.“

Eelmisel nädalal allkirjastasid kolm Balti riiki ja Poola ühisdeklaratsiooni ning tegid sellest lähtuvalt eesistujale ettepaneku, et nõukogu järeldustes kirjeldatud väga üldise sõnastusega punkti otsetoetuste ühtlustamise kohta võiks asendada punktiga, mis viitab, et tagatakse võrdsus liikmesriikide vahel ning otsustatakse lõpuni viia otsetoetuste ühtlustamise protsess. Kuna otsetoetuste ühtlustamist mitte toetavad riigid ettepanekut kahjuks ei toetanud, ei saanud eesistuja Bulgaaria seda dokumenti lisada.

„Kuna Euroopa Liidu põllumehed tegutsevad ühel ja samal turul, puutuvad kokku samasuguste väljakutsetega ning turu- ja tootmisriskid mõjutavad ühtemoodi kõiki meie põllumehi, tuleb Euroopa Liidu siseturu tõrgeteta toimimiseks tagada võrdsed konkurentsitingimused kõikidele liidu põllumajandustootjatele,“ lisas Tamm.

„Praegu on kolme Balti riigi ja Poola otsetoetused jätkuvalt Euroopa Liidus ühed kõige madalamatest ning seetõttu on oluline jätkata otsetoetuste ühtlustamisega, mis käesoleva mitmeaastase finantsraamistiku perioodiga alguse sai. 2018. aastal moodustavad Eesti tootjate toetused umbes 65% Euroopa keskmisest toetusest hektari kohta, jõudes perioodi lõpuks 2020. aastaks ligikaudu 75%-ni,“ märkis maaeluminister Tamm.