Puidutöösturid: metsanduse tulevik tüürib metsa poole

Asmer nentis, et debattidel on räägitud ka raiemahtude kahekordsest vähendamisest, mis võib Eesti majandusele palju probleeme tekitada. „Praegu on raiemahud 11-12 miljonit tihumeetrit. Nüüd räägitakse kuuest miljonist,“ nentis Asmer. „Metsandussektor on väga tähtis ja moodustab kolmandiku Eesti SKP-st.“

Lamp rõhutas, et raiemahtude kohta pole otsust tehtud ja enne seda tuleb ühiskonna vajadused kaardistada. „Selleni jõuame alles teises etapis. Looduskaitse poole pealt ei esita keegi radikaalseid nõudmisi. Jah, on tehtud ettepanek mahtusid poole võrra vähendada, aga see selgub alles vajaduste kaardistamisel,“ rääkis Lamp ja lisas, et keskkonnakaitsjad ei pea lageraiet üdini halvaks.

Tõsi, praegu on küllaltki ebatõenäoline, et raiemahtusid poole võrra vähendataks. Pigem usutakse, et osapooled jõuavad leebema kompromissini. Aga ebakindlus püsib.

Keskkonnaministeeriumi andmetel oli 2016. aasta hinnanguline raiemaht 11,3 miljonit tihumeetrit. Praegu kehtiva metsanduse arengukava järgi tohib raiuda 12-15 miljonit tihumeetrit puitu aastas.

Puidutöösturid mures

Asmer rõhutas, et juba praegu on puidutöösturitel palju küsimusi ning nad tahavad teada, mis saama hakkab. „Kui toormega midagi juhtub, siis ei ole mõtet rääkida ka investeeringutest,“ nentis Asmer. „Mis saab siis, kui puitu ei jätku? Kas tootmine pannakse seisma? Sellele küsimusele peab olema selge vastus.“

Lamp tunnistas, et äärmuslikumate seisukohtade võitmisel tähendaks see olukorda, kus suur osa kodumaisest toormest jääb saamata. „Mingil hetkel pole seda kindlasti võimalik muuga asendada. Tekib kõva konkurents ja tugevamad jäävad ellu. Osad peavad tootmisvõimsusi oluliselt vähendama ja inimesi koondama. See on kurb stsenaarium,“ nentis ta.

Asmer lisas, et praegused raiemahud on nõudluse rahuldamiseks piisavad. „Kui me seda väärindamata välja ei vea, siis jätkub puitu kõigile.“